Hiiu maakonnaplaneeringus on kirjas 110 kV ringliin, mille väljaehitamine enne 2030. aastat võib tuleneda “kolmandate osapoolte rahastamisest tulenevast võrgu ümberehitamise vajadusest”.
Omavalitsuste volikogudes kooskõlastusringil olev Hiiumaa maakonnaplaneering näeb ette ulatusliku kõrgepingeliinide ehitamise ringi ümber saare meretuuleparkide ühendamiseks.
Maavalitsuse eelmised planeeringud pole veel kehtestamiseni jõudnud: Hiiumaa merealade planeering on eelmisest aastast ministeeriumis järelevalves, maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu vaidlustasid kohtus eraisikud, MTÜ Hiiu Tuul ja Emmaste vald.
Merealade planeeringus olid kirjas vaid tulevaste meretuuleparkide asukohad, uue maakonnaplaneeringuga* määratletakse, kuidas hakkab tuulest toodetav elekter võrkudesse ja turule jõudma.
Üks vastuväide, mida toodi esile merealade planeeringu avalikel aruteludel, olidki meretuuleparkide määratlemata ühendused. Nüüd on maavalitsus asunud seda puudust kõrvaldama.
Liinijupi asemel terve ring
Eleringi mullu tehtud uuringud nägid ette, et Hiiumaa koormuse kasvamisel on optimaalseim variant Hiiumaa kõrgepingetoitega tagamiseks rajada Kärdla 110 kV alajaam ning tuua 110kilovoldine (kV) liin Saaremaalt Leisist läbi Käina Kärdlani.
Uus maakonnaplaneering aga näeb ette kõrgepinge 110 kV väljaehitamist ringil Leisi–Emmaste–Käina–Kärdla–Lauka–Emmaste–Leisi.
Hiiu maavalitsuse osakonnajuhataja Aivi Telvik kirjutas 5. jaanuari Hiiu Lehes ilmunud artiklis “Elektrivarustus Hiiu maakonnaplaneeringus”, et meretuuleparkide ehitamine annab võimaluse eelnimetatud ringliini väljaehitamiseks.
See tähendab 50 m laiust trassikoridori ja sadu uusi kõrgepingeliinimaste Emmastest Luidjani ja sealt edasi Laukale, mujal asuks kõrgepingeliin olemasolevas trassikoridoris. Ringliini on vaja selleks, et meretuuleparke saaks rajada nii Hiiumaast loodes asuvatele merealadele PT1 kuni PT5 kui ka Emmaste vallast läänes ja Kõpu poolsaarest lõunas asuvale alale, mis merealade teemaplaneeringus kannab märgistust PT7**.
Rahastamisest tulenev vajadus?
Maakonnaplaneeringus märgitakse, et enne 2030. aastat tugevdatakse olemasolevaid 35 kV liine ning luuakse nendele 110 kV pingele üleviimise valmidus. Pärast 2030. aastat, väga kiire koormuse kasvu korral ka varem, viiakse 35 kV liinid etappide kaupa üle 110 kV pingele.
Liinide varasema rekonstrueerimise vajaduse põhjustena märgitakse maakonnaplaneeringus liinide tehnilise eluea lõppemist, koormus-
kasvu või kolmandate osapoolte rahastamisest tulenevat võrgu ümberehitamise vajadust (!).
Koormuskasvu kohta on Elektrilevi käidu osakonnajuhataja asetäitja Indrek Sild Hiiu Lehele korduvalt öelnud, et 110 kV tulek üldse eeldab vastavat koormust, kuid Hiiumaa praeguse tarbimise juures piisab 35kilovoldisest keskpinge elektrivõrgust.
Elering on uuringus välja toonud olulised riskikohad, kuid ringliini rekonstrueerimise vajadust selles kirjas pole.
Jääb üle kolmas võimalus – kõrgepingeliini rekonstrueerimise vajadus on tingitud kolmandate isikute rahastamisest.
* http://hiiu.maavalitsus.ee/hiiu-maakonnaplaneeringu-eskiisi-ja-ksh-aruande-eelnou
** Ala PT7 meretuulepargina kasutusele võtmise vastu protestis 2014. aastal Emmaste vald, kes kaebas kohtusse maavanema otsuse võtta vastu merealade maakonnaplaneering ilma Emmaste valla kooskõlastuseta. Tallinna halduskohus tagastas kaebuse, kuna vallal puudus planeeringu selles etapis kaebeõigus.
Kohus selgitas tollal, et negatiivne kooskõlastus, s.t kooskõlastamata jätmine on planeeringu koostamise korraldajale, antud juhul Hiiu maavalitsusele siduv planeeringulahenduse samal kujul kehtestamise üle otsustamisel, ent ei kujuta endast planeeringu vastuvõtmise keeldu.
Vastus 11. märtsil ilmunud Harda Roosna artiklile “Maavalitsus planeerib rahastajatele kõrgepingeliine”
Maavalitsuse ülesanne on planeeringus kajastada kõigi osapoolte huvisid, planeeringut ei saa koostada ainult lähtuvalt ühe firma tulevikuplaanidest. Seetõttu on planeeringu koostamisel tehtud koostööd nii Eleringi, Elektrilevi kui ka Nelja Energiaga.
Olemasolev elektrivõrk sõltumatut ja piiranguteta ringtoidet ei taga. Ringtoite vajadus tuleneb võimalikust tarbimise suurenemisest ja võimalikust energia tootmise vajadusest (koostootmisjaamad, päikeseenergia, tuuleenergia vms), samuti parandaks see elektri varustuskindlust ja kvaliteeti.
Juba eelmises maakonnaplaneeringus on oluliseks peetud Hiiumaa sisese ringtoite arendamist. Hiiumaa arengustrateegias 2020+, mis on koostatud Hiiumaa kohalike omavalitsuste, ettevõtjate, kodanikeühenduste ja maavalitsuse koostöös, on edu saavutamiseks majandusvaldkonnas üheks vajalikuks tegevuseks energiajulgeoleku tagamine ja ringtoite väljaehitamine Lääne-Eesti saarte jaoks. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb varustuskindluse suurendamiseks saartel ja kohalike taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks rajada Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepinge ringliin.
Maakonnaplaneeringus on toodud välja Hiiumaa huvi – et tekiks sõltumatu ja piiranguteta ringtoide, et elektrijulgeolek ja varustuskindlus oleks tagatud, et saarel oleks stabiilsem ja kvaliteetsem elektriühendus, et me ei sõltuks pikas perspektiivis ainult Saaremaa ühendusest. Hiiu maakonna jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline pidurdada elanike väljarännet ja selle eelduseks on piisav mitmekesiste töökohtade olemasolu saarel. Energiamahukate ettevõtete töös hoidmine nõuab aga stabiilset elektrivarustust, mistõttu saab elektrivarustuskindlust pidada ettevõtluse alustalaks.
Seetõttu on kõrgepinge ringliini rajamine kindlasti vajalik tegevus, seeläbi paraneb varustuskindlus, väheneb katkestuste ja rikete hulk, tekib võimalus elektrivõrguga liitumiseks nii Hiiumaa põhja-, lõuna-, ida- kui läänepiirkonnas.
Meretuuleparkide võimalik ühendus toimuks 150 kV ja/või 330 kV pingega maakaablitega (kaitsevöönd 1-1m) Tahkuna poolsaare nii ida- kui lääneküljes, mis kulgeksid Kärdla alajaamani. Kärdlast edasi läheksid kaks 330kV kaablit mandri suunas. Antud lahendus on üks võimalikest. On ka võimalus, et tuulepargid ühendatakse merealuste kaablitega otse mandrile Hiiumaad läbimata.
Meretuuleparkide rajamine võib anda tõuke Hiiumaa ringtoite kiiremaks rajamiseks, kuid meretuulepargid ringtoite olemasolu ei vaja. Ringtoidet vajavad eelkõige Hiiumaa ettevõtjad ja majapidamised.
Harda Roosna on kasutanud Aivi Telviku 5. jaanuari artiklist võetud lauset ja andnud sellele täiesti vastupidise sisu. Artiklis oli lause kirjas järgmiselt: “Meretuuleparkide ehitamine annab võimaluse ringliini varasemaks väljaehitamiseks, kuid meretuulepargid iseenesest ei nõua ringtoite olemasolu.” Harda Roosna muutis seda lauset aga nii: “Meretuuleparkide ehitamine annab võimaluse eelnimetatud ringliini väljaehitamiseks”.
Planeeringuga nähakse ette võimalikud arenguvariandid. Kes ja kuidas neid rahastama hakatakse, seda maakonnaplaneeringuga ei määrata.
Tõepoolest on maakonnaplaneeringus välja toodud asjaolu, et ringtoite väljaarendamise projektide varasem võimalus võib olla tingitud kolmest asjaolust. Esiteks rekonstrueerimine vastavalt tehnilise eluea lõppemisele; teiseks vastavalt koormuskasvule ja kolmandaks võimaluseks saab olla elektrivõrgu rekonstrueerimine kolmandate osapoolte rahastamisest tulenevast võrgu ümberehitamise vajadusest. Kolmas osapool võib olla koostootmisjaamade, päikeseenergia, bioenergia, tuuleenergia vms arendaja.
Mida see rahastamine siis tähendaks meretuuleparkide kontekstis? Meretuuleparkide arendaja võib tuua elektriliini läbi Hiiumaa ning välja ehitada ja rahastada hiidlaste tarbeks nn “mahasõidud”, ja võib ka mitte tuua kaablit Hiiumaale. See oleneb kohalike omavalitsuste läbirääkimiste tulemustest arendajatega. Maakonnaplaneeringu ülesanne on näidata võimalusi arenguteks.
Lükkame ümber Hiiu Lehe spekulatsioonid justkui PT7 alale oleks ka arendushuviline teada. Ringtoite planeerimine ei ole seotud merealade planeeringus toodud alaga PT7 (Hiiumaa edela-
rannik).
Maakonnaplaneeringu koostamise protsess on olnud avalik, alusmaterjalid ja planeeringudokumendid on Hiiu maavalitsuse kodulehel kättesaadavad, läbi on viidud avalikke arutelusid ja
eskiisi avalik väljapanek, kus asjast huvitatud osapooled on saanud kaasa rääkida.
Riho Rahuoja
Hiiu maavanem
