15. detsembril 1946 asutati vabatahtlik spordiselts Jõud, mis korraldab maakondade sporditegevust tänini. Aastast 2007 kannab maakondade spordiliit nime Eestimaa Spordiliit Jõud.
1946. aasta oli Hiiumaa elanikele oluline, sest 25. augustil moodustati Hiiu maakond. See tõstis hiidlaste eneseusku ja tekitas suuremat tahtmist tegutseda paljudel elualadel. Nii ka spordirahval.
Kuna Hiiumaa oli senini kuulunud Läänemaa koosseisu, siis toimusid ka tähtsamad spordivõistlused Haapsalus ja hiidlased osalesid seal harva, juhukülalised olid seal ka meie parimad sportlased, nagu näiteks Bernhard Teng, Albert Tuju jt.
Vabatahtliku spordiseltsi (VS) Jõud asutamine oli spordirahva jaoks oluliseks muudatuseks. Kuigi varemalt olid Hiiumaal olemas spordiühingud Kalev, Spartak ja Dünamo, siis nende tegevus oli suunatud enamasti linnarahvale. Hiiumaa kaugemate kantide inimesed jäid nende tegevusest sisuliselt eemale.
Spordiseltsi Jõud moodustamine andis juurde teise palgalise sporditöötaja, lisaks spordikomitee esimehele. Jõu maakonnanõukogu esimeseks esimeheks sai Uno Böttker. Hiidlased lülitusid kohe aktiivselt spordiseltsi tegevusse. Juba 1948. aastal saavutati Jõu vabariiklikel esivõistlustel võrkpallis meeste hulgas teine koht. Meeskonna komplekteeris põhiliselt Käina mängijatest kohaliku kooli direktor Juhan Reinthal. Ka 1949. a Jõu I suvespartakiaadi võrkpallivõistlustel tuli Hiiumaa meeskond väga heale kolmandale kohale. Seekord pani võistkonna kokku Emmaste noormees Erik Heinsoo.
Siis aga spordiseltsi aktiivsus vähenes, põhjuseks võis olla, et selle esimehe amet oli suure töömahuga, kuid äärmiselt väikese palgaga. Samas saadi kriitikat ülevalt ja altpoolt. Esimehed püsisid kohal paar aastat või veel vähem ja tihti oli ametikoht täitmata. Olukord hakkas paranema 50. aastate teises pooles, kui spordikomitee esimeheks sai Heino Mölder. Kogu sporditegevus koondus spordiseltsi Jõud, sest leiti, et paljude spordiühingute olemasolu väikestes rajoonides killustab liialt tegevust. Seetõttu likvideeriti Hiiumaal Kalev ja Spartak.
1957. aastal tulid Hiiumaale tööle endised Palade spordipoisid Endel Aru, Ülo Remmelkoor ja Lembit Sauer. Lisaks neile suunati Kärdla keskkooli õpetajaks hea vasaraheitja Aavo Lind ja Emmaste kolhoosi mitmekülgne spordimees Jaan Riisenberg. Sporditegevus rajoonis hoogustus, hakati korraldama Hiiumaa suve- ja talispartakiaade. Samuti osaleti aktiivselt
VS Jõud vabariiklikel võistlustel. Seda märgati ka Jõu kesknõukogus ja Hiiumaale usaldati korraldada rajoonide sügisspartakiaadi üks grupivõistlus.
Esimene suurvõistlus ja suur edu
Tegemist oli ühe esimese suurema võistlusega Hiiumaal ja selle tulemused kujunesid saare spordirahvale läbi aegade üheks edukamaks. Seetõttu peatungi 1961. aasta sügisspartakiaadi grupivõistlusel pikemalt. Juba varakult moodustati võistluste orgkomitee, mis tegeles kahe põhilise valdkonnaga, esiteks võistlejate olmetingimuste ettevalmistuse ja teiseks Hiiumaa võistkonna ettevalmistamisega. Eesmärgiks seati mitte jääda viimaseks.
Võistlustele saabusid Märjamaa, Kingissepa (Saaremaa), Haapsalu, Keila ja Hiiumaa esindused. Neist kolm esimest olid vabariigis küllalt nimekad spordikeskused. Võistluste kavva kuulusid järgmised spordialad: male, kabe, lauatennis, tõstmine ja klassikaline maadlus (Kreeka-Rooma maadlus). Viimane ala oli hiidlastele üsna tundmatu.
Juba esimesel võistluspäeval sündis suurüllatus: Hiiumaa tõstmismeeskond saavutas esikoha Haapsalu ja Märjamaa ees. Tõstmisvõistluste kavva kuulus tollal kolmevõistlus (surumine, rebimine, tõukamine). Meie võistlejaist said märkimisväärseid tulemusi kergekaalus Jüri Sepp 250 kg (70+77,5+102,5) ja kergekeskkaalus Gennadi Joutsi 290 kg (80+92,5+117,5). Hästi esinesid ka keskkaalus Heino Mölder ja A. Lantsmann ning raskekaalus Aavo Lind.
Kiitust väärib ka meie lauatennisevõistkond, kes tuli Märjamaa järel teiseks. Mängisid Liivi Leps, Reet Tammeveski, Elar Pisa, Toivo Lõuk ja Endel Maltsar. Väga hästi mängis Eelar Pisa, kes võitis kõiki oma vastaseid.
Meie kabevõistkond koosseisus Arvo Rist, Ivo Vana, Endel Rist ja Marje Telvik saavutas kindla esikoha. Järgnes Märjamaa. Seejuures võitsid Arvo Rist ja Ivo Vana kõiki oma vastaseid.
Maadlusvõistlused äratasid meie spordisõprade seas suurt huvi, sest üritus oli Hiiumaal esmakordne. Eriti suurt kaasaelamist pakkusid hiidlaste H. Urgandi,
U. Raua, H. Vähejausi ja E. Ingi matšid. Kultuurimaja saal oli pealtvaatajatest tulvil. Vaatamata poolikule esindusele suudeti maadluses edestada Keila rajooni ja tuldi neljandale kohale.
Meie maleesindus tuli neil võistlustel kolmandaks. Võistluste lõpus selgus, et Hiiumaa oli kogunud 19 punkti, mis kindlustas meile koguni esikoha. Kiitust väärisid kõik rajooni koondvõistkonna liikmed, võistkondade ettevalmistajad, eriti kabes Arvo Rist ja tõstmises Heino Mölder. Võistluste eeskujuliku läbiviimise eest tunnustati alade peakohtunikke Ahto Heilot, Toivo Leigrit ja Lembit Sauerit.
1961. aasta sügisspartakiaadi grupivõistlus omab väärikat kohta VS Jõud 70aastase ajaloo jooksul peetud võistluste hulgas.
LEMBIT SAUER
spordiveteran