Enne keskkonnaameti nutirakenduse käivitamist ei olnud infot Hispaania ehk Lusitaania teeteo esinemise kohta Hiiumaal, nüüdseks on selge, et see võõrliik on jõudnud ka siia.
Kaardil, mis asub aadressil teokaart.keskkonnaamet.ee on oranžide täppidega tähistatud teo leiukohad. Nutirakenduse andmebaasi on teateid lusitaanlaste leidudest saatnud Kärdla, Kärdla ümbruse, Kidaste, Tubala ja Jõeküla aiapidajad. Ka on selgunud, et Hiiumaal on kohti, kus selle võõrliigiga on hädas oldud juba neli-viis aastat. Üks selline paik on Kadri talu Kidastes. Perenaine Evi Tasa rääkis, et tema avastas ebameeldiva välimusega nälkjad oma aiast juba umbes neli aastat tagasi. Algul teadmata, millega on tegu, on nad praeguseks läbi proovinud erinevad võtted tigudega võitlemises. Tänavu märkas ta esimest korda lusitaania teetigusid peale vihma ka maanteel asfaldi peal.
Selle aasta juunis märkas imelikke elukaid oma Kiduspe küla Kuusiku talus Anna Tihhanovskaja. Algul nägi ta suuri nälkjaid pehmete kabatšokilehtede kallal peenral, mis jääb aiamaa metsapoolsesse külge. Paar päeva tagasi metsas käies nägi ta seal palju suuremaid tigusid kui aias, oli ka enam kui 10 sentimeetri pikkuseid.
Tihhanovskaja peab kogutud tigude kohta arvet ja ütles, et juuni algusest alates on nende arv ligikaudu 400.
Faasioni aiapoe müüja Kristi Ristmägi ütles, et on märganud Lusitaania teetigusid juba aastaid. Need tulevad puukoolidest toodud kaubaga kaasa ning aastas on ta näinud ja ära korjanud umbes neli-viis tigu: “Aga ma pole märganud suuremat kahju, mida nad teinud oleks,” täpsustas ta.
Tänavu juulis teatas keskkonnaamet, et nendeni jõuab igal aastal järjest rohkem teateid Lusitaania teetigudest. Amet algatas selle võõrliigi leviku jälgimiseks vastava nutirakenduse, kuhu saab lisada leiukohti ja fotosid.
Ameti soovitusel on teeteo tõrje korraldamisel oluline maaomanike endi algatus ja kogukondade koostöö, sest tigu levib peamiselt eraaedades ja vähehooldatud haljasaladel ning muutub aktiivseks alles hämaruse saabudes.
Lusitaania teetigu on Eestis juba üpris levinud, eriti suur asustustihedus on Harjumaal. Levik sai alguse aiandusäridest, sest teo munad on väga sarnased väetisegraanulitega. Arvukuse suurenemisele on kaasa aidanud soojad talved ja niiske kevad.
Ameti liigikaitse büroo peaspetsialist Eike Tammekänd selgitas, et kui tigu on end aias kord juba sisse seadnud, on temast väga keeruline vabaneda. Seetõttu peaksid tigudega kimpus olevad maaomanikud tõrjet ühiselt planeerima, et ükski ala ei jääks tõrjest välja. “Juba oleme kuulnud kogukondadest, kes plaanivad teha tigude ühiskorjet. Selline üheaegne tõrjumine on kõige mõjusam,” ütles Tammekänd.
Lusitaania teeteol Eestis looduslikke vaenlasi, kes neist toituksid, ei ole, teomürkide kasutamine aga hävitaks ka kohalikud liigid. Seepärast soovitab keskkonnaamet tigude kokkukorjamist ja keeva veega ülevalamist.
