Karikaturist Valdek Alberi näitusel “76+1” on Maalehes eri aegadel ilmunud saržid, millele lisatud veel üks, päev enne näituse avamist valminud looga pilt.
“Neist seitsmekümne kuuest ma ei räägikski rohkem – see on lihtsalt number ja nendest olulisem on see pluss üks ja see on Oti pilt,” ütles Alber näituse avamisel Kärdla kultuurikeskuse näitusesaalis.
Sarž, mis paigutatud eraldi seinale, kujutab kunstnikku, kuraatorit ja aastaid Hiiumaa kunstielu korraldanud Ott Lambingut, kes sel aastal manalateele lahkus.
Pildil naeratab Ott heatujuliselt, näpp püsti. Lustakas on ka lugu, mille autor pildi juurde rääkis. Nimelt leidis Alber kultuurimajast juhuslikult sinakasrohelise pildiraami. Raam oli täpselt seda värvi, mida ta on kutsunud “Oti roheliseks” ning mida Ott oma piltidel palju kasutas. Alber võttis raami kaasa ja päev enne näituse avamist tegi Oti sarži valmis.
“Hakkasin pilti raami sisse panema ja märkasin, et see oli täiesti propeller – küllap sellepärast oli Ott selle minema visanud,” rääkis ta. Püüdis kiivas pildiraami õigeks saada, kuid see osutus võimatuks. “Mõtlesin, kuidas ma saan Oti pilti sellisesse raami panna, tal pidi kõik olema perfektne,” arutles kunstnik ja sättis valmis sarži ikkagi samasse raami. Nii see nüüd näitusel ripubki.
“Vaata, Otil on pildil näpp püsti – ai, Valdek, kuidas võisid panna mind sellisesse raami,” kommenteeris üks näitusekülastaja.
Ülejäänud saržid, mis tehtud umbes kümne aasta jooksul, on seinale seatud väga andekalt ja mõjuvad kui perepildid mõne kodu seinalt. Igaüks just nii suures raamis, kui suur pilt kunagi tehtud sai.
“Kõik pildid ei ole tehtud ühes võtmes ja on erinevad, siit mõte panna need eri suuruses raamidesse,” selgitas Alber ja soovitas nende kohta lugeda Maalehe arhiivist.
Ja lugema peab, sest enam eriti ei mäleta, mis kontekstis oli Rein Lang “armastuse minister”, kellele koer varba peale pissib. Küsimusi tekitas kolme peaga lohe, peadeks kolm teatrimeest, rinnal kaks Eesti vappi. Enam ei mäleta ka seda, miks Jaanus Marrandi on Pika Hermanni asemele piimavinku sättinud – nii päevakajalised on neist mõned.
Lõpetuseks tuleb märkida, et 76 siiski ei ole päris juhuslik number, aasta oli 1976, kui Valdek Alber aprillikuus Hiiumaal ilmavalgust nägi.
Näitus jääb avatuks 4. jaanuarini.
