Leigril käis üle 500 huvilise

Tallinna sadama esindaja Sirle Arro ütles kella kolme ajal, kui avatud uste päeva lõpuni oli jäänud veel tunnike, et laeval on käinud viis-kuussada inimest, kui mitte rohkem.
“Oleme meeldivalt üllatunud, et hiidlased on nii aktiivsed ja neid on nii palju siia kogunenud,” ütles Arro. “Külastajate tagasiside oli positiivne, öeldi, et laev on ilus, õhku on palju ja laev on hiidlaste oma.”
OÜ TS Laevad juht Kaido Padar oli Leigri avatud uste päevale kaasa võtnud tütred. Ka tema oli suurest huviliste hulgast meeldivalt üllatunud: “Arvasime, et kui sadakondki tuleb, siis on ka hästi,” ütles Padar.
Need hiidlased, kes temaga jutule hakkasid, olid küsinud, kuidas ta selle aasta küll vastu pidas. “Sellele on mul hea vastus, et nüüd on juba kergem. Mina paistan lihtsalt välja, aga teised, need, kes sõidavad tehaste vahet ja on selle murega halliks läinud, ei paista – mina lähen siin halliks, nemad seal – nii ta ongi,” nentis Padar.
Pikk järjekord
Järjekord huvilistest, kes soovisid minna kas masina­ruumi, kaptenisilda või meeskonnaruumidesse oli kogu aeg pikk.
Laevameeskonna liige, kes ekskursioonijuhina moodustas 20liikmelisi gruppe ja juhtis neid masinaruumi, ütles, et selliseid gruppe oli 15 – kokku seega 300 inimest.
Leigri “kõhus” tutvustas vanemmehaanik laeva juhtpulti, mis kaasaegsel moel arvutisse paigutatud, peamootorit, generaatoreid, sagedusmuundurit ja reduktorit, milles neli tonni õli. Pildi peal näitas ta trastereid, mida saab pöörata 360 kraadi ja millega laeva ka juhitakse. Vanemmehaaniku sõnul on Leiger üsna erinev tava­pärastest reisilaevadest – vähe sellest, et see saab teha reise ilma ringi pööramata, edasi-tagasi nagu Kopli tramm, vajadusel saab laev liikuda ka külg ees.
Leigri plussid
Kapten Hanno Naaber ei osanud öelda, kui palju külastajaid sel päeval kaptenisillast läbi käis ja kui palju neist tema istmel istet võttis, aga palju neid oli.
“Algul arvasime, et ehk paarkümmend inimest tuleb, aga siis hakkas neid tulema igast uksest – ei jõua kokku lugeda,” ütles kapten.
Ühtegi kriitilist märkust kaptenile laeva kohta ei tehtud, küsimusi esitati küll. “Tundub, et enamusel on hea meel – hiidlased on ju ka saarerahvas ja saare­inimesed on mõistlikud ja vähe sõbralikumad.”
Näiteks küsiti, kas uus laev peab ka otsad andma või seisab sadamas töötavate trasterite jõul. Kapten selgitas, et Leiger peab sadamas andma ühe otsa ja ühe trasteri välja lülitama: “See on nüüdsest sadama nõudmine, et akvatooriumi põhja seatud plaate mitte ära uhtuda.”
Uue parvlaeva sõiduomaduste kohta ütles kapten, et Leigri-tüüpi laeva kere veealune osa on sihvakam kui oli Väinamere Liinide alustel.
“Seda saab vaadata selle järgi, et kui laev sõidab, kui palju on tal järellainetust – Leigriga, kui täiskäigul lähed, pole taga lainet märgatagi. Seda parem on korpus, seda voolujoonelisem, mida väiksem on järellaine,” selgitas kapten.
Liiklusohutuse koha pealt juhtis kapten tähelepanu, et kui vanad laevad lasksid välja suured autod enne ja siis tegid maale pääsenud kiiremad sõiduautod neist möödasõite, siis uuel laeval on võimalik lubada esmalt maale kõik sõiduautod ja siis tulevad suured rekad rahulikult järgi. “Liiklusohutuse seisukohalt on see tähtis,” kinnitas kapten.
Nendele, kes Leigri treppe liiga järsuks peavad, ütles ta, et trepid vastavad kõigile nõuetele ja soovi korral saab sõita liftiga, mis nüüd jälle korras.
Õpetaja: Kõik meeldib
Kunstiõpetuse õpetaja Jaana Omann ütles, et laev on uus ja ilus laev: “Sisekujundus, värvivalik – minu meelest on see hästi modernne, väga lihtne ja kaasaegne. Koristajatel on küll natuke rohkem tööd selle heleda mööbliga, aga ma arvan, et see ei valmista neile probleeme.”
Oman, kes oli laeva tulnud vaatama koos kogu perega, lisas, et talle meeldib see, et inimesed saavad istuda natuke eraldi: “Kui Hiiumaa laeval oli üks suur ala nagu karjakoppel, siis siin on võimalik eralduda.”
Veel meeldis talle nutiseadme kasutajate jaoks loodud võimalus – lett ja kõrgem tool.
“Hea on ka see, et kohvi ostmiseks on mitu valiku­võimalust. Kui tahan ainult kohvi, ei pea ma seisma nende inimestega ühes järjekorras, kes süüa ostavad. Ja televiisorivaatamise võimalus on super – see aitab aega veeta ja on suurepärane, et näidatakse rahvusringhäälingu programmi.”
Allakirjutanule hakkas silma, et reisijateruumist välis­tekile viivad veekindlad uksed käivad kinni teist­moodi – kui eelmistel laevadel läksid need ise pauguga kinni, siis Leigril tuleb neid korralikult käepidemest sulgeda.
Ka tuleb kõndides jala ette vaadata, sest tekiukse juures on põrandal spetsiaalsed kõrgemad ribad, mille külge saab sõidu ajaks kinnitada ratastooli. Õnneks juhib kinnitusele tähelepanu ratastooliga märk.
Kapten: Väga soliidne laev
Naaber, kes Leigri Türgist Eestisse tõi, ütles, et sai Leigriga sõbraks juba sel pikal reisil. Nüüd oli tal täitsa hea meel tulla kolmeks päevaks teisi kapteneid asendama. Tööle loodab muhulasest kapten asuda oma kodusaare ja mandri vahel kurseerival alusel. Esmaspäeva õhtul teeb ta Leigriga viimase reisi ja siis läheb Tõllu peale.
Naaber vahendas Tallinnas Tõllu vaatamas käinute võrdlust, et Leiger on seest väga soliidne ja ilus ning Poola toodang ei olegi nii uhke.
“Ma ise nägin, kuidas Türgi puusepad tegid salongis neid asju – kõik on puhas käsitöö, Poolas on rohkem liinitööna valminud mööbel,” rääkis kapten.
Türgist Eestisse sõidu kohta ütles kapten Naaber, et kuigi reisi jälgiti Marinetrafficus lausa minutipealt ja meedia kajastas seda väga palju, jäi ajakirjanikel kirjutamata üks väga oluline asi.
“Nad ei pidanud tähtsaks seda, et laeval on ikkagi meeskond, kes laeva tegelikult kohale tõi. Kui võetakse intervjuusid kapteni käest ja räägitakse ainult laevast, siis meeskond on kuidagi kõrvale jäänud. Tegelikult tegi selle töö ära meeskond, kes oli personaliosakonna poolt täiesti juhuslikult kokku pandud ja töötas esimesest päevast nagu Sveitši kell – mul on väga hea meel selle üle,” ütles kapten Hanno Naaber.