Lauka kooliga või koolita? Selline õigustatud küsimus on tekkinud väheneva laste arvu taustal. Laste arvu drastilist vähenemist on näha igal pool, see pole ainult Kõrgessaare piirkonna probleem – lihtsalt väiksemas kohas torkab see kiiremini ja valulisemalt silma.
Kuidas siis saaks jätkata nii, et koolihariduse saamine Laukal jätkuks ning lastele oleks tagatud võimalus kodu lähedal koolis käia?
Mida lapsevanem selleks teha saab? Kõrgessaare piirkonna inimesed saavad viia oma lapsed ennekõike Lauka kooli. Mille järgi lapsevanem valib oma lapsele kooli? Ikkagi selle järgi, kus tema arvates laps parema hariduse saab. Kodulähedus on kindlasti boonus.
Mida vald selleks teha saab? Hiiu vallavolikogu on pannud vallavalitsusele ülesandeks arengukavas ettenähtud tegevuste elluviimise – üheks selliseks tegevuseks on asutuste ühtse juhtimise alla viimine.
Lõppenud on Hiiu valla lasteaia, Hiiu valla raamatukogu, Hiiumaa noorsootöö keskuse ja Hiiu valla kultuuri- ja vaba aja keskuse loomine. Lisaks on omavalitsuse toel jätkunud koolihariduse andmine Kõpus, Kärdla ühisgümnaasiumi koosseisus.
Vastavalt kinnitatud arengukavale peavad olema viidud 2016. aasta 1. septembriks Lauka põhikool ja Kärdla ühisgümnaasium ühise juhtimise alla, kusjuures on säilitatud statsionaarsed tegevuskohad Kärdlas, Laukal ja Kõpus (Hiiu valla arengukava 2014–2023, lk 6). Vastavalt vallavolikogu otsusele, on vallavalitsus astunud samme, et koolid ühtse juhtimise alla viia. See on pikk protsess ja võtab tehniliselt aega u aasta.
Miks seda kõike vaja on? Teatavasti on koolide finantseerimine pearahapõhine – ka 20le lapsele võib kooli teha, kuid selle jaoks peab omavalitsus tegevusele väga palju teadlikult peale maksma ja need vahendid peavad tulema kõikide teiste tegevuste arvelt. Mille arvelt, see on volikogu pädevus.
Volikogu otsustas viia koolid ühtse juhtimise alla, sellega mitte ainuüksi ei vähene administreerimis- ja juhtimiskulud, vaid on võimalik pakkuda enamikule õpetajatest täiskoormust. Ühtne juhtimine aitab kulusid ja dubleerimist vähendada, koolide omavahelist konkurentsi vähendada, lisab otsustamise kiirust. Suurendab võimekust ühiselt konkureerida teiste koolidega. Läbi ümberstruktureerimise tekib võimalus jätta Laukale alles selline kodune õpikeskkond, mida suurtes koolides oluliselt keerukam saavutada on (vastasel juhul kasvab võimalus, et Lauka kool kaob). See omakorda on olnud erinevatel kohtumistel ka lastevanemate väljendatud ootus.
Koolide vahendite ja taristute ristkasutus kahe õppekoha vahel ühtse juhtimise all kiirendab olulisel määral koordineerimist ning vähendab bürokraatiat. Samas säilib selge arusaam vastutusest. Eelneva nägemuse jagamise osas meil allasutuse juhtkonnaga nn “suusad risti” läksidki ja tekkisid erimeelsused tuleviku osas. Inimloomusele on omane, et ei soovita muutust, sest muutus tähendab teadmatust ja teadmatus süvendab hirme.
Mitte kunagi ei ole olnud küsimus selles, kas Laukale peaks koolihariduse andmine edasi jääma või mitte! Kindlasti peaks – on olnud nii volikogu kui ka valitsuse kindel seisukoht! Tänane reaalsus on aga see, et esimesse klassi läheb taaskord vaid neli last. Järgneva viie aasta jooksul on see arv pidevalt alla kümne. Ka siin võib väita, et arv võib olla tegelikkuses suurem, sest keegi võib vahepeal tagasi kolida, võib sündida mõni ime jne, aga suundumust see ei muuda. Selline tendents näitab, et juhul kui me ei ole ühiselt suutelised midagi põhimõttelist ette võtma, suhtume me Lauka kooli tulevikku ükskõikselt, aga nii see kindlasti ei ole.
