Hirmuste küla helilooja Erkki-Sven Tüür räägib oma murest Hiiumaa metsade pärast nii Brüsselis kui pealinnas.
“Kui pole kuu aega mõnda teed mööda sõitnud, ei tunne kohti enam ära. Lage taga. Vaatepilt muutub lausa nädalatega. See, et raiemahud tõesti kasvavad, on silmaga näha. Ja kasvavad kiirenevas tempos,” räägib kirjanik Tõnu Õnnepalu Hiiumaa metsade kadumisest.
Hiiumaa metsaülem Lembit Lühi aga ütleb tänases lehes, et RMK raiemahud eriti kasvanud pole. Ta võrdleb kolme viimast aastat, kus raiemaht on 90 000–100 000 tihumeetri ringis ja nn arvestuslangi suurus 700–800 hektarit.
Ent kui võtta ette 2010. aasta 27. aprilli Hiiu Leht, siis seal ütleb Lühi, et 2009. aastal oli arvestuslik raielank 208 hektarit ja 56 000 tihumeetrit.
Tegelikud numbrid näitavad niisiis midagi muud – arvestuslank on seitsme aastaga (2009–2016) kasvanud 3,5 korda, raiutud tihumeetrite hulk 1,8 korda.
Jah, muidugi, kõik sõltub sellest, mida millega võrrelda. Aga kas selline võrdlus äratab usaldust riigimetsa hoidjate vastu?
Äsja algasid arutelud, mille tulemusena peab Eesti ühiskond kokku leppima metsanduse arengukava aastateks 2021–2030. Vaidlused selle üle, kas praegune metsanduspoliitika on jätkusuutlik, on käinud tükk aega. Keskkonnaminister Siim Kiisler tõdes eilses “Aktuaalses Kaameras”, et huvigruppide arvamused on üsna kaugel üksteisest, eriti, mis puudutab raiemahtu.
Kas praegune raiemaht on jätkusuutlik? Metsamaad on meil tõesti palju, aga kui palju on meil veel metsa? Nendele küsimustele ühest vastust pole ja selle üle vaidlevad isegi teadlased.
“Näib, et Eesti maastike põhjalik muutmine tahetakse ära teha enne, kui inimesed taibatagi jõuavad. Ja siis on juba hilja. Eks üks asi ole ka see, et eestlane pole enam mingi metsa- ega maarahvas, see metsamure jääb vist paljudele kaugeks,” tõdeb Õnnepalu.
Kas laseme sel sündida?
20. veebruar 2018
