Prognoosi kohaselt siirdub järgnevatel aastatel pensionile ligi neljandik Eesti politseiametnikest ehk 1000 politseinikku. See aga tähendab, et Eestit ootab ees politseinike nappus.
Siseministeeriumi info kohaselt loobuvad politseiametnikud oma tööst pärast politseipensioni määramist, kui nad on 50- või 55aastased, sest praegu kehtiv seadus ei luba neile maksta väljateenitud pensioni juhul, kui nad jätkavad töötamist senises ametis.
Kuna lähiaastatel tekib peaaegu neljandikul politseiametnikest õigus pensionile minna, kiirustab siseministeerium seadust muutma, et politseipensioni välja teeninud ametnikud teeksid tööd edasi.
Kõige enam lahkub pensioniprognoosi kohaselt teenistusest patrullpolitseinikke, piirivalvureid ja uurijaid.
Politseinik keskmiselt 40,7aastane
Kärdla politseijaoskonna juhi Moonika Raudsepa sõnul on nende jaoskonna politseinike keskmine vanus 40,7 aastat, mis on peaaegu sama kui üleriigiline keskmine. Kui lisada politseinikele ka jaoskonnas töötavad mittepolitseinikest ametnikud, on keskmine vanus 43,7 aastat.
Raudsepp ütles, et Kärdla politseijaoskonnas töötab praegu neli politseinikku, kellel on õigus järgmisel aastal eripensionile minna, 2020. aastal tekib eripensionile minemise õigus veel ühel ametnikul.
Politseijaoskonna juhi sõnul lähiajaks isikkoosseisu muudatusi ei planeerita ning kõik ametikohad on Kärdlas ka täidetud. Kokku töötab Kärdla politseijaoskonnas 44 ametnikku, hiljuti lisandus koosseisu kaks radarivaatlejat, kes avaldasid soovi jätkata politseitööd Kärdlas pärast seda, kui seiretöö Tallinna koliti.
Raudsepa hinnangul on sooline jagunemine Kärdla politseijaoskonnas kenasti paigas: 44 ametnikust 23 on mehed ja 21 naised, politseiametnikest on 21 mehed ja 15 naised ja reageerivast ressursist ehk maismaal ja merel patrullivatest politseinikest
20 on mehed ja 6 naised.
Muudatuse mõju 0 eurot
Politseinike nappuse tõttu Eestis on kasvanud ületundide arv 42 protsendi võrra. Kui 2015. aastal tehti 60 314 ületundi, siis 2017. aastal 86 219 ületundi ja see on 46 töötaja ehk enam kui terve Hiiumaa jaoskonna jagu politseinike aastane töömaht.
Siseministeeriumi andmeil toovad ületunnid ning stressirohke ja ohtlik töö kaasa politseinike tervise halvenemise, vajaduse psühholoogilise nõustamise järele või halvemal juhul isegi töövõime vähenemise või kaotuse.
Ametist lahkuvaid politseiametnikke aga on uutega keeruline asendada, kuna politseiametnik peab lisaks kehtestatud haridusnõuetele vastama ka kehalise ettevalmistuse ja tervisenõuetele. Arvestada tuleb sellega, et politseiametnikke ei saa värvata vajaduse tekkimise korral n-ö tänavalt, vaid enne teenistusse asumist tuleb läbida 1,7–3aastane politseiametniku väljaõpe.
Seetõttu teeb ministeerium ettepaneku kaotada keeld saada samal ajal politseipensioni ja töötada edasi politseiteenistuses. See muudatus laseks politseipensioni saavatel ametnikel tööd edasi teha juhul, kui nad vastavad kehtestatud nõuetele.
Siseministeerium on veendunud, et riigile ei kaasne lisakulusid politseipalkade maksmisel, sest politseipensioni saavad politseiametnikud saavad jätkata oma endisel teenistuskohal. Kui politseipensioni saajad peaksid teenistusest lahkuma, tuleks nende asemele värvata uued politseiametnikud ja neile samuti palka maksta. Seega on muudatuse mõju politseipalkade maksmisele 0 eurot.
Ettepaneku tegijate hinnangul aitaks see riigil pigem raha kokku hoida, kuna kogemustega politseiametnikud saaksid jätkata oma senist tööd ja poleks vaja välja õpetada suurendatud mahus uusi politseiametnikke.
