Lageraie või kinnisvaraarendus?

Ilmselt on enamik Heltermaa sadamasse sõitjaid märganud Arukülas tee ääres suuri palgivirnasid. Tegemist polevat aga mitte järjekordse lageraielangiga, vaid kinnisvaraarendusega.
Heltermaa lähistel Arukülas asuvate Sinilille ja Lauri kinnistute detailplaneeringu kinnitas Pühalepa vald juba 2008. aastal. OÜ Eesti Metsnik omandas mõlemad kinnistud 2014. aastal OÜ Often Grupilt pankrotipesast.
Pühalepa osavallavanema Liili Elleri sõnul on kruntide omanikud aja jooksul vahetunud ja siiani polnud keegi detailplaneeringut ellu viinud. “Praegune omanik OÜ Eesti Metsnik on sellega aga algust teinud ning alustanud kruntide moodustamisega,” ütles Eller.
Hiiumaa vallavalitsus nõustus kinnistuste jagamisega mullu oktoobris vastavalt detailplaneeringule, kumbki kinnistu jagatakse nelja elamukrundi ja juurdepääsutee katastriüksusteks. Osavallavanema sõnul on elamukruntide suurused 1–2,84 hektarit. Uusi katastri­üksuseid veel maakatastrisse kantud ei ole.
Metsaraie arenduse sildi all?
Seda, kas Arukülla tõepoolest elamud kerkivad, näitab aeg. Hiiu Leheni on jõudnud spekulatsioonid, et tegemist võib olla lihtsalt metsaraiega.
OÜ Eesti Metsnik juhatuse liige Antti Lõugas kinnitas, et tõepoolest on Heltermaa lähistele planeeritud nende kinnisvaraarendus. Ta nimetas planeeritavat arendust heteromeeste turvakülaks, mis saab olema esimene Eestis.
Aeg näitab, kas Antti Lõugase vastus Hiiu Lehele on bluff, et ajakirjanikule vastamisest pääseda, on tõepoolest tegemist kinnisvaraarendusega või on ettevõtte huvi vaid mets maha raiuda.
Elamumaa lubab raiuda teatiseta
Hoolimata sellest, et nii Sinilille kui ka Lauri kinnistud on kinnistusraamatu andmeil endiselt 100 protsenti maatulundusmaad, pole keskkonnaameti pressiesindaja Sille Aderi sõnul vaja neile metsateatist esitada. Ader põhjendas, et kinnistutele on kehtestatud detail­planeeringud ja metsaseaduse kohaselt ei loeta elamumaad metsamaaks.
“Seega pole vaja keskkonna­ametilt elamumaal raie tegemiseks luba küsida,” ütles Ader. Ta lisas, et luba on vaja antud juhul vaid siis, kui transpordimaaks muudetaval üksusel kasvab metsa, mida soovitakse raadata. “Selleks peab OÜ Eesti Metsnik sealsed kinnistud ära mõõtma ja kinnistus­raamatusse kandma. Seejärel on näha, kas ja kus transpordimaaks muudetaval üksusel asub metsa,” selgitas pressiesindaja.
Selle kohta, kas Hiiumaal on juhtumeid, kus püütakse arendust vormistada vaid selleks, et raieks luba saada, Aderi sõnul keskkonnaametil info puudub ent ta tõdes, et see on siiski ebatõenäoline.