Ants Vahtras August on lõppemas ja peagi algab koolides õppetöö. Tänavu esitati Eesti kõrgkoolides bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppesse kokku üle 33 000 avalduse. Enim sooviti haridusteed jätkata Tartu Ülikoolis, kuhu esitati 8312 avaldust. Esikolmikusse mahtusid veel Tallinna Tehnikaülikool ning Tallinna Ülikool, kuhu laekus vastavalt 6880 ja 6254 avaldust.
Tartu Ülikooli puhul oli tegu ka Kärdla ühisgümnaasiumi 12. a lõpetanud noorte seas populaarseima kooliga, järgnesid Tallinna Tehnikakõrgkool ja Tallinna Ülikool. Samuti jätkatakse õpinguid välismaal, minnakse tööle või ajateenistusse.
Mitmekülgsed erialavalikud
Suurem osa 12. a klassi vilistlastest otsustas õpinguid jätkata sotsiaalteaduste või humanitaarteaduste valdkonnas. Samas asutakse õppima ka rakendusarhitektuuri, füsioteraapiat, arstiteadust, infotehnoloogiat ning turismi-ja toitlustuskorraldust.
Erialavalikul lähtusid meie noored eelkõige oma huvidest, tugevamatest külgedest ja valdkonna rakendusvõimalustest. Loodusturismi õppima asuv Anneli Jaanus usub, et tema valitud alal on võimalik leida tööd ka Hiiumaal ning soovib kodusaarele kindlasti tagasi tulla. Samuti hindasid noored võimalust saada õpingute ajal lisaks teoreetilistele teadmistele ka praktilisi kogemusi.
Julgustavad saarele jääma
Värsked Kärdla Ühisgümnaasiumi vilistlased jäid oma õppimisvõimalustega rahule ega kahetse siiajäämist. Magnus Laur soovitab põhikoolilõpetajatel õpingutega Hiiumaal jätkata, eriti nüüd, kui valminud on uus riigigümnaasium.
“Ma arvan, et Hiiumaa on väga hea õppimispaik nendele, kes tõesti tahavad õppida. Spetsiifilist haridust saab palju paremini omandada just individuaalselt, mitte suure grupina,” julgustab ka kooli kuldmedaliga lõpetanud Hannela Lüsi saarelesjääma ning toob välja väiksema kooli eelised.
Hiidlastel kandideerides eelis
Valitud erialale sissesaamiseks nõutavate tingimuste täitmise osas läksid noorte arvamused lahku, sest mõni pidi kõigest internetis taotluse esitama, samas teisel tuli läbida pikad ja väsitavad katsed.
Eeltöö vajaliku punktisumma täitmiseks teatud erialadele kandideerimiseks algas juba varem, sest arvesse võeti eksamitulemusi ja/või keskmist hinnet. Lisaks andis lisapunkte kooli medaliga lõpetamine.
Kuigi suurem osa lõpetanuid pidas end teiste kandideerijatega võrdseks, tundus Hardy Klaasile, et saarelt pärit olemine andis talle teiste ees eelise ning muutis sissesaamise isegi kergemaks. “Iga kord, kui mainida, et oled Hiiumaalt, jääb teistele kohe selline eksootiline tunne ja see juba eristabki natuke sind teistest,” jagas Hardy oma kogemust.
Alternatiiv õpingutele
Rosiine Vaga, kes teadis juba ammu, et ei soovi pärast gümnaasiumi lõppu kohe edasi õppida, otsustas minna hoopis Saksamaale, kus ta hakkab au pair’ina elama eesti peres. Tööpakkumise leidis Rosiine internetiportaalist Pere24, mis on fokuseeritud lapsehoidjate ja teenust vajavate inimeste kokkuviimisele.
Eelnevalt on neiu lastehoidmisega kokku puutunud vähesel määral, ent peab oma kogemusi piisavaks. Saksamaal ootab teda kolmeaastane poiss, kelle eest tuleb hoolitseda esialgu detsembrini. Perega on ta suhelnud meilitsi ja Skype’i vahendusel. Rosiine loodab, et koostöö sujub hästi ning ta saab sinna jääda pikemaks.
Saksa keelt ta kunagi õppinud pole, ent tähtsamad sõnad on siiski selged. Kohale jõudes plaanib ta keelt kindlasti õppima hakata.
