Madal mereveetase Rukki kanalis on viimasel ajal palju häirinud parvlaevaliiklust Rohuküla-Heltermaa liinil. Pühade eel on mereveetase jällegi langemas ja teema uuesti tähelepanu all, kuid paljudel inimestel pole endiselt selge, miks meie parvlaevad teatud juhtudel Rohuküla-Heltermaa liinil täislastis sõita ei saa.
Pöördusime spetsialisti, TS Laevade peakapten-mereohutusjuhi Jaanus Matso poole ja palusime selgitust, mis täpselt madalat meretaset Rohuküla-Heltermaa liinil põhjustab?
Rohuküla-Heltermaa liinil tuleb parvlaevadel läbida Rukki kanal, mille garanteeritud sügavuseks on Veeteede amet deklareerinud 4,7 m Balti normaalkõrgussüsteemi 1977 (BK77) järgi, mille aluseks on Kroonlinna null ehk paljude aastate keskmine mereveetase. Madal veetase tähendab, et kõrgrõhkkonna ajal viivad põhja-, kirde-ja idatuuled osa vett Läänemerest ära Taani väinade poole. See protsess ei olene aastaajast ning viimased pikemad perioodid, mil meretase on Rukki kanalis madal olnud, olid 2017. aasta jaanuaris, 2016. aasta oktoobris ja ka aastal 2015. Keeruline on olukord siis, kui tuuled puhuvad pikalt ida-läänesuunas. Meile on soodsad Atlandi ehk läänetuuled, mis toovad värsket ja puhast vett ning hoiavad meretaseme tasemel, mis võimaldab parvlaevade liiklemist piiranguteta. Lisaks on veevahetus hea ka merekeskkonnale. Rukki kanali sügavus on madala meretaseme korral probleemiks olnud kogu aeg, tegu ei ole uue ilminguga, aga nii pikalt ei ole madal mereveetase varem püsinud.
Mida tuleb kaptenil ja laevaperel madala mereveetaseme korral jälgida?
Tuleb jälgida, et laev saaks piiranguteta liikuda ja poleks ohtu põhjapuuteks. Laevameeskond peab jälgima ja tagama laeval olevate varude (kütus, vesi jmt) optimaalse kogus ning laeval tekkinud jäätmete ja heitmete, nt reoveed ja pilsiveed, õigeaegse äraandmise, et laeva süvis oleks võimalikult väike. Muidugi tuleb veel arvestada ilmastikuoludega, nagu näiteks lainetus. Kõige olulisem on ikkagi mereveetaseme ja selle muutuste jälgimine. Meretaset arvestame veel Kroonlinna nulli järgi, kuigi 1. jaanuarist hakkas Eestis kehtima Amsterdami null, kuid kuna sügavused navigatsioonikaartidel on praegu veel kõik kirjas Kroonlinna nulli järgi, siis arvestame sellega. Nagu eespool sai juba mainitud, on Rukki kanali garanteeritud sügavus 4,70 meetrit. Meie parvlaeva Leiger süvis on tühjana (ilma lastita) 3,65 m. Süvis tähendab kaugust laeva veeliini tasandi ja laeva kõige sügavamal asuva punkti vahel. Täislastis laeva süviseks on 4 meetrit. Lisaks on ohutuse huvides kokkulepitud, et meie laevade puhul peab kiilu alla jääma vähemalt 0,45 m vett. Tavaliselt on laevandusfirmad kehtestanud selliseks varuks 0,5 meetrit. Ka Eesti Merelaevandusel ja Saaremaa Laevakompaniil oli see 0,5 meetrit. Kuna teame, et Rukki kanali pealmine pinnas on pehme kiviklibu, saime klientidele vastu tulla ja alandada vajalikku varu 0,45 meetri peale. Lihtne arvutuslik tehe käiks siis selliselt: 4,70 m – 4 m – 0,45 m = 0,25 m. See tähendab, et meretase võib langeda kuni 25 sentimeetrit, ilma et meil oleks täislastis sõitmisega probleeme. Kui meretase langeb üle 25 sentimeetri, peame hakkama jälgima muid tingimusi ja kehtestama mahupiiranguid, et säiliks ohutuse tagamiseks vajalik veevaru kiilu all.
Märtsi alguses kui suunasime liikluse ümber Heltermaa-Virtsu liinile, oli meretase langenud ligi 60 sentimeetrit. Sellisel juhul ei saa täislastis laev, mille süvis on 4 meetrit Rukki kanalit läbida, kuna see on liialt ohtlik. 60 sentimeetrit allpool Kroonlinna nulli mereveetaseme puhul jääks täislastis laeva kiilu all vaba vett vaid 10 sentimeetrit, kuid vajalik varu peab olema vähemalt 45 sentimeetrit.
Meretaseme jälgimisel on oluline ka see, kas ettevõetava teekonna jooksul näitab prognoos veetaseme tõusu või langust. On olnud juhuseid, kui teekonnal Heltermaalt Rohukülla langeb veetase 7 sentimeetrit ja kuna iga sentimeeter on arvel, siis halvimal juhul võib juhtuda see, et Rukki kanalisse ei saagi siseneda.
Mida kapten veel jälgib?
Kuna ette pole teada laaditava lasti täpne kaal, on väga oluline jälgida laeva süvise muutusi laadimise ajal. Keskeltläbi suureneb laeva süvis 14 tonni lasti puhul 1 sentimeetri võrra. Seepärast on vaja meretaseme madalamaks muutumisel hakata kehtestama mahupiiranguid. Kuna lasti tegelikku kaalu silmaga öelda ei saa, saab täpse sõidukite arvu, mida laev mahupiirangu puhul peale võtta tohib, öelda vaid laadimise lõppfaasis. Ka lasti paigutamine laevale on täppistöö, kuna vea korral vajub laev kreeni. Meie laevajuhtide (kaptenite ja vanemtüürimeeste) töö on väga pingeline, vahi kestvuseks on 12 tundi. Laeva juhtimissüsteemid on küll automaatsed, kuid vahis oleval laevajuhil tuleb jälgida erinevaid seadmeid (radar, kajalood, logi, kompass jt) ja nende näidikuid, lisaks tuleb pidada visuaalset vaatlust ja jälgida ümbruskonda ohutuse tagamiseks. Täie vastutustundega võib väita, et meie kaptenid ja vanemtüürimehed on väga head spetsialistid – tõelised oma ala professionaalid.
Millal toimuvad järgmised süvendustööd Rukki kanalis?
Viimati süvendati Rukki kanalit 2014. aastal, 2016 toimus traalimine, mis sisuliselt tähendas Rukki kanali puhastamist sinna jää- ja tormidega kandunud suurematest kividest ning muudest setetest. Ajapikku kanduvad kivid ja muud setted kanalisse tagasi, seepärast tuleb süvendustööd ette võtta iga paari aasta järel. Vastavalt väljastatud vee erikasutusloale võib Rukki kanalit süvendada perioodil 1. august kuni 15. oktoober 2018. Suure tõenäosusega tehakse siis süvendustöö ära. Veeteede amet ise süvendustöid läbi ei vii, vaid korraldab teostaja leidmiseks hanke. Süvendada on planeeritud 70 sentimeetrit, kuni sügavuseni 5,4 meetrit, kuna sealt edasi tuleb vastu tugev kivi, mida oleks vaja lõhata. Meie parvlaevadele oleks sügavus 5,4 meetrit piisav. Selle sügavuse puhul saaksid laevad piiranguteta sõita ka siis kui meretase langeb 90 sentimeetri võrra.
Kõige olulisem on ikkagi ohutus ning laevakaptenid teevad oma otsuseid mahupiirangute, laevaliikluse jätkumise või katkemise kohta eelkõige tagamaks reisijate, sõidukite ja laeva ohutus, sest selles osas järeleandmisi teha ei saa. Nii TS Laevad kui ka kõik teised laevaliikluse organiseerimisega seotud osapooled seisavad hea selle eest, et keerulistes ilmastikuoludes oleks nii inimestele kui Hiiumaa ettevõtetele ühel või teisel moel tagatud ühendus Hiiumaa ja mandri vahel.
Küsis SIRLE ARRO
TS Laevad
