Kõrgessaare raamatukogu – 75 või 99?

Kõrgessaare raamatu­kogu tähistas 75. tegevusaastat 5. detsembril, järgmisel aastal aga võiks ehk tähistada juba 100 aasta juubelit.
Õigel päeval olid õnnitluste, lillede ja kingitustega kohal Hiiumaa valla esindus, Kõrges­saare osavalla vanem ja allasutuste juhid, raamatukogu kunagised töötajad ning muidugi kõige tähtsamad isikud – kauaaegsed lugejad, tänu kellele raamatukogu püsib.
“Pidasime kõnesid, võtsime vastu tervitusi ja õnnitlusi,” rääkis juhataja Leelo Sarapuu ning näitas kingiks saadud raamatuid ja pakkus kommi uhkest kommi­karbist.
Sarapuu sõnul on nende kuldlugejad juba üsna eakad, aga ikka kõvad lugejad: “Nad on kõik praegu juba seitsekümmend ja pluss aastat vanad ja kõik vähemalt viiskümmend aastat lugenud, aga nad ei võta mitte viis, vaid viisteist raamatut korraga.”
Koolilapsed käivad raamatu­kogus hea meelega kuni algkool läbi saab, siis aga tuleb nii palju õppimist ja huvitegevusi, et enam nad raamatukogusse ei jõua. “Nad ütlevadki, et ma tahaksin tulla küll, aga lihtsalt ei jõua,” rääkis Sarapuu.
Aastas laenutatakse koju umbes 7000 teavikut, külastusi on üle 6000. Lugejaid kokku on Kõrgessaare alevikus asuval raamatukogul 386, kümmekond aastat tagasi oli see arv üle 400. “Minu imestuseks pole lugejate arv viimasel kolmel-neljal aastal enam vähenenud,” nentis juhataja.
Iseseisvaks tagasi
Järgmisest aastast saab Hiiu valla raamatukogu Kõrgessaare haruraamatukogust taas iseseisev Kõrgessaare raamatukogu. On see õige või vale otsus, ei osanud Sarapuu öelda: “Nii nagu need kokku pandi, ei küsinud keegi, nii lüüakse lahku… ma ei oska tõesti midagi öelda.”
Üks, mis tema jaoks neli aastat tagasi, peale Kärdla linna ja Kõrgessaare valla raamatukogude ühendamist muutus – aruandeid ja eel­arveid polnud temal enam vaja teha – nüüd tuleb neid asju jälle ise sättima hakata.
Pikk ajalugub ja Leida rekord
Sünnipäeva eel uuriti raamatu­kogu ajalugu. Selgus, et raamatukogu asutas haridusselts Edu aastal 1920, avatud raamatukogude võrku kuulus see aastast 1926 ning haridusseltsile kuni aastani 1944. Siis muutus riigikord, okupatsioonivõim likvideeris rahvuslikud seltsid ja organisatsioonid ning samal aastal moodustati Kõrgessaare raamatukogu asukohaga vallamajas. Raamatukogu tähendas ühte tuba vallamajas ja ühte raamatukappi selles toas, täpsustas Sarapuu.
5. detsembril 1944 ehk 75 aastat tagasi tehti esimene sissekanne Kõrgessaare raamatukogu raamatute üldnimestikku ja seda kuupäeva nüüd tähistatigi.
Selle raamatukogu esimene juhataja oli Berta Gusseva (Jõhvik), kes elas Malvastes ja käis aastaringi Kõrgessaares tööl kas jalgrattaga või siis jalgsi.
Uhkel stendil, mis valmis just sünnipäevaks, aga on reas ka haridusseltsi aegseid juhatajaid ja töötajaid, esimesena Marta Nabbi.
Stendil on ka uskumatult kaua raamatukogus töötanud Leida Pielbergi (Soonik) kaunis noorpõlvepilt. Leidat ja tema lahket loomust mäletavad veel paljud, kuigi teda juba mitmeid aastaid enam meie seas pole. Juhatajana töötas ta 1. jaanuarist 1956 kuni 31. märtsini 2000, järgmisest päevast jätkas raamatukoguhoidjana kuni 18. oktoobrini 2013 – kokku 57 aastat 2 kuud ja 18 päeva.
Juhataja: Toredad inimesed hoiavad tööl
Leelo Sarapuu, kel järgmise aasta mais saab raamatu­kogus täis 15 tööaastat, naeris, et tema eesmärk on 50 aastat – jäänud on siis veel 35.
Küsimusele, mis teda paigal hoiab, vastas ta esmalt: “Ma ei tea ise ka…” Mõtles siis hetke ja lisas: “Toredad inimesed on… kõik lugejad on toredad, mitte ühte nihukest inimest ei ole, kelle pärast tahaks teisest uksest välja joosta – kõik on kas toredad või väga toredad.”
Ta meenutas aegu, mil Leida Pielberg juhendas käsitööringi “Linnusilm” ja raamatukogus käis koos 17 käsitööhuvilist. “Neilt õppisin positiivsust… teadsin ju küll, et mõnel ei ole kodus kõik hästi, aga mitte kunagi ei kuulnud ma kedagi vingumas või halamas, vastu­pidi, nad olid positiivsed, rõõmsad. Õppisin, et alati tuleb teha väikeseid kingitusi – kui tegijat enam ei ole, vaatad seda väikest linikut või kootud sussi ja ta tuleb sulle kohe meelde – see on nagu jälje jätmine,” meenutas ta. “Ma pean tunnistama, et mulle meeldib,” võttis ta räägitud jutu kokku ja naeris mõnuga.
Koostööd tehakse Kõrges­saare lasteaiaga, noorte­keskusega, päevakeskusega. Tore tava on temaatilised ja tähtpäevanäitused, mis pannakse kokku lugejate toodud esemetest. Raamatukogu aktiivile korraldatakse kohtumisõhtuid ning Lauka käsitööring Lapimutid teeb raamatukogus oma tööde näitusi.
Kõrgessaare raamatukogu on aastate jooksul ka kolinud, algsest asukohast vallamajas Viskoosa nn laborimajja, mis praegu seisab tühja tondilossina. Seejärel oldi üheksa aastat lasteaiaga sama katuse all. Aastast 2002 ollakse praeguses asukohas ehk Kõrgessaare mõisa kunagises valitsejamajas.