Erakogu “Hiidlased on kange ja vintske rahvas selle kõige paremas mõttes ja tahte või oskuste puudust midagi korda saata või teha siinsetel inimestel ma küll täheldanud ei ole,” lausus Pärnumaalt pärit Verno Soosalu. See oli vastuseks, kui temalt hiidlaste koostöövõime, -oskuste ja -tahte kohta arvamust küsisin.
Sellest annab tema sõnul märku suur hulk ettevõtmisi, olgu need siis eraalgatuslikud või kogukondlikud. Eriti hea näitena tõi ta esile Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avatud nn Hiiumaa saatkonna. Nii mittetulundusühingud kui suuremad ja väiksemad tootjad ühendasid jõud selleks, et levitada ühist sõnumit Hiiumaa väärt kaupadest, samas igaüks oma toodete müügist tulu saades. Soosalu sõnul tekkis selle ettevõtmise puhul sünergia ja tulemus sai suurem kui algsete liidetavate summa.
Ühtsustunne liidab
Koostöö tähtsusest räägitakse palju, kuid seda päriselt saavutada on raske. “Ikka juhtub, et kui tahame midagi ühiselt teha ja lepime selles kokku, siis leidub neid, kes üritavad tekki rohkem enda poole tõmmata,” on Soosalu märganud.
Ta paneb selle n-ö mina-suhtumise arvele. Meie-suhtumise puhul tema arvates nii ei juhtuks, sest siis peetaks silmas ühist kasu. “Kui natuke mõtteviisi muuta, poleks esiplaanil
mina-mina-mina, vaid meie,” leiab ta ja soovitab võrrelda sõnapaare: mina teen – meie teeme, mina saan – meie saame, minul on – meil on.
Mõtteviisi muutmine võtab Soosalu sõnul küll natuke aega, kuid oleks suure mõjuga. Ta ütleb, et kui kuskilt peale ei hakka, siis midagi ei muutu ka, ja hääles kostub kirge, kui ta kutsub nende sõnade tarvitamisviisi tähele panema.
“Suurema ühtsustunde tekitamine on see, mida ma püüan siin otsapidi juurde lisada,” võttis ta oma mõtte lühidalt kokku.
Kuulates kuulda ja vaadates näha
Soosalu sõnul on arenguruumi alati, pigem on küsimus selles, kas, kus ja kes seda tähele paneb. Juhatuse liikmena järgib ta sama võtet, mida ettevõtjana on rakendanud, nimelt püüab hoida silmad-kõrvad lahti. “Kuskilt tuleb üks iva, teisest kohast teine ja kolmandast kolmas,” rääkis ta.
Ettevõtjate esindajana puutub ta sageli kokku erinevate murede ja soovidega, sageli vastuoluliste arvamustega. Siis tuleb lugeda ridade vahelt, üritada näha, kas see, mida keegi näeb kitsaskohana, võib olla teise jaoks võimalus.
Ta on nõus ütlusega, et õppimiseks pole vaja ise reha peale astuda ja püüab oma tegemistes seda arvestada. Samuti on ta kindel, et õppida saab ka koostööd. Üks viis selleks on oma kogemust teistega jagada, teine võimalus on vaadata, mida kaugemal tehakse.
Uue ühisstrateegia koostamine algas
Koostöökogu on äsja käima lükanud uue integreeritud arengustrateegia koostamise aastateks 2023–2027. Soosalu sõnul on Leader meetodi rakendamise suunad ja peaeesmärgid piiritletud, nüüd tuleb välja selgitada meie piirkonna st Hiiumaa vajadused uuel eelarveperioodil.
Tema arvates on tähtis, et Koostöökogu ei oleks vaid taotlusvoorude läbiviija ja raha jagaja, vaid toetaks ka erinevaid üritusi. Viieliikmelise juhatuse koostöötahet hindas ta suureks, öeldes, et kokku on saanud väga hea tiim, mille liikmed teineteist täiendavad ja üksteisemõistmine lubab teha asju paremini ja uudsemalt, seades esikohale hiidlased ja Hiiumaa.
Kõige peamine aga kogu asja juures on Soosalu sõnul tahe. Ta on kindel, et kui tahet ei ole, võib käia ülikoolides, koolitustel, välisreisidel või sõita ringi Eestis ja omandada igal pool kogemusi, ent tulemust ei tule: “Sära peab silmis olema!”
MTÜ Hiidlaste Koostöökogu juhatus
Anu Pielberg, MTÜde esindaja, ametiaeg kuni 1.oktoober 2022
Monika Pihlak, KOV esindaja, ametiaeg kuni 14.detsember 2023
Helin Juhe, MTÜde esindaja, ametiaeg kuni 1. juuli 2024
Priit Koff, ettevõtjate esindaja, ametiaeg kuni 1. juuli 2024
Verno Soosalu, juhatuse esimees, ettevõtjate esindaja, ametiaeg kuni 1. juuli 2024
