Piirkonnapolitseinik Helle-Triin Nisumaa kutsub märkama kooliaasta alguses liiklusesse tagasi tulnud lapsi ja annab mõned praktilised soovitused.
Pühapäeval algab kool ja meil kõigil, mitte ainult politseil, on palve autojuhtidele – palun märgake lapsi, kes taas aktiivsemalt liikluses osalevad.
“Autojuhid arvestage, et lapsed on taas liikluses ja esialgu ei suuda nad seda hoomata, seepärast võtke rahulikumalt, et kõik sujuks,” soovitab Nisumaa.
Esimestel koolinädalatel pööravad ka politseinikud rohkem tähelepanu liiklusele õppeasutuste juures.
Kõigile esimesse klassi minejatele antakse kaasa liiklusaabitsad ja nendega viiakse läbi tund, kus lastele tuletatakse meelde liikluseeskirju.
Väljuge varem
Lapsevanematel, kes lapsi hommikul autoga kooli viivad, soovitab Nisumaa kodust varem sõitma hakata.
Ühtlasi tuleks siis läbi mõelda, millises järjekorras autosolijad väljuvad. “Laps, kes väljub esimesena, peaks kodu juures autosse sisenema viimasena,” selgitas Nisumaa.
Ka ei tohiks lapsel autost väljuda lasta Uuel tänaval Kärdla koolimaja ees, vaid sõita tuleks parklasse, seal peatuda, et õpilane saaks ohutult autost väljuda.
Nisumaa selgitas, et hommikuse laste koolituleku ajal on liiklus Kärdla kooli juures niigi tihe. Kui siis auto peatada parkla asemel Uuel tänaval, takistab see teisi sõidukeid ja aeglustab liiklusvoogu hommikuse tipptunni ajal.
Vaata lapse kõrguselt
Paljud lapsed viiakse Kärdlas hommikul kooli autoga, koju aga tuleb enamik neist jalgsi. Seepärast soovitas Nisumaa koos esimesse klassi mineva lapsega koolitee mitu korda läbi käia.
“Öeldakse, et kõige väiksem inimene vajab seitse korda kordamist, et talle meelde jääks,” tõdes piirkonnapolitseinik.
Tähelepanu tuleks pöörata just Kärdla linna ülekäigukohtadele ning vaadata neid lapse silmade kõrguselt selleks, et panna ennast lapse olukorda.
“Eelmisel nädalal oli koolieelikute liikluspäev, mina tegin nendega väljakul tiire ja siis me vaatasime, et üks koht on niisugune, kus laps ei näegi üle parkivate autode,” rääkis Nisumaa. Just selles kohas harjutasid nad siis koos lastega tänava ületamist.
“Esimesse klassi minejad on veel tuulepead – nad pole koolis käinud ja neil pole keskendusvõimet,” leidis piirkonnapolitseinik.
Tema seisukohta toetab ka statistika: kõige rohkem õnnetusi juhtub kaheksa- kuni kümneaastaste lastega.
“Sellepärast ongi lapsele vaja meelde tuletada, et oluline on keskenduda sellele, mida ta parajasti teeb, näiteks teed ületades,” selgitas ta.
Kiiver vajalik ka tõukerattal
Paljud lapsed, kellel veel jalgrattalube pole, sõidavad tõukerattaga. Sel puhul kehtivad reeglid nagu jalakäijale ning kiivri kandmine pole kohustuslik. Kiirused tõukerattaga liigeldes on aga märksa kiiremad kui jalgsi liikudes, seepärast soovitab Nisumaa siiski kiivrit kanda.
Teisipäeva hommikul oli Kõrgessaare maanteel Jetoili tankla juures juhtum, kus väike tüdruk kiirustas tee ääres pööret ootava veoki varjust tõukerattaga teele ega märganud vastassuunast tulevat kaubikut. Kaubikujuht sai auto napilt pidama ja tüdruk korraliku ehmatuse osaliseks.
Ka juba koolis käivatele lastele tuleb kodus meelde tuletada, et nad veenduksid teed ületades, kas see on turvaline. “Lapsed võib-olla ei tajugi, et kaubiku tagant võib tulla veel üks auto,” arutles Nisumaa. Ka on veokijuhi iste kõrgemal ja sellest kohast ei pruugi juht väiksekasvulist last märgata.
Igal juhul peaksid kaasliiklejad ja kõrvalseisjad reageerima, kui näevad, et midagi on juhtumas või juhtunud.
