muinas.ee Sedrik ütles, et komisjon toetas mälestusmärgi rajamist, jättes esialgu lahtiseks, kas mälestusmärk püstitatakse Vabadussõja võidu auks või langenute mälestuseks. “Komisjon pooldas pigem tänapäevast lahendust,” lisas Sedrik.
Enamus komisjoni liikmetest pakkus, et mälestusmärk võiks asuda väljaspool Kärdlat. Välja pakuti mitmeid kohti, muuhulgas näiteks ka Pühalepa kirikuesist.
Lähiajal tutvuvad komisjoni liikmed mälestusmärgi võimalike asupaikadega. “Võib-olla kutsume ka avalikkust üles selle üle arutama,” sõnas Sedrik.
Komisjoni esimene soov mälestusmärgi valmimiseks oleks 2018. aasta, kui tähistatakse Eesti riigi 100. aastapäeva. Samas lisas Sedrik, et komisjoni hinnangul ei ole see tähtaeg siduv ning kui parema tulemuse jaoks on vaja lisaaega, siis see ka võetakse.
Komisjoni kuuluvad mitmed Hiiumaaga seotud loomeinimesed, samuti kohalike omavalitsuste, muinsuskaitsjate, Kaitseliidu, muuseumi ja militaarseltsi esindajad.
Hiiumaa on ainus maakond, kus ei ole Vabadussõja mälestusmonumenti. Põhjuseks, et enne sõda kuulus saar Läänemaa koosseisu ja langenud hiidlaste nimed on kirjas Haapsalus asuval ausambal.
Hiiumaa muuseumi andmetel on Pühalepa kirikus asuval vabadussõjale pühendatud mälestustahvlil kirjas kaks nime, Kärdla kirikus on mälestustahvel, millel pole ühtegi nime ja Haapsalus asuval mälestusmärgil on kirjas 32 langenud hiidlase nimed.
Vabadussõja mälestusmärgi puudumine torkas silma mullu, kui võidupüha paraad toimus Kärdlas. Kaitseliidu korraldatava võidupüha paraadi üheks osaks on pärgade asetamine Vabadussõjas langenutele pühendatud mälestussamba juurde, kuid kuna Kärdlas sobivat kohta polnud, viidi pärg merre.
Eestis kokku on Vabadussõjale pühendatud mälestussambaid, -tahvleid ja –kivisid üle 200.
