Kohtusime euro­parlamendi saadikutega

Märtsi viimastel päevadel avanes mul Indrek Tarandi kutsel võimalus külastada Euroopa Parlamenti (EP) Brüsselis ja kohtuda Eesti saadikutega.
Linnast jäi meelde, et parlamendi­hoone kohal ja selle ümbruses tiirles pidevalt helikopter. Lisaks oli tavapärane vaatepilt, et tänavatel ning metroo­peatustes patrullisid relvastatud sõja­väelased. Ühel kesklinna väljakul seisis ka veekahur valmisolekus. Tõsi, turvameetmed olid tavapärasest kõrgemad samal ajal toimunud Belgia–Saudi Araabia jalgpalli sõprusmängu tõttu.
Šokeeriv oli, et õhtuti kerkisid tänavatele, kus kauplused just äsja uksed tööpäeva järel sulgenud olid, “uuselamud” ehk inimesed tegid sinna endale magamisasemed. Ja mitte üks või kaks inimest. Kümned ja kümned, pigem isegi sajad inimesed. Tihtilugu perede kaupa.
Ja et tegemist oli lihavõtte­pühade ajaga, siis saatis meid märksõna šokolaad. Seda pakuti küll igal tänaval. Eelkõige pühademunade või -jänese kujul. Samas
šokolaad ongi see, mis vahvli kõrval Belgiat iseloomustab ja mida turistid sealt otsivad, koju kaasa ostavad.
Yana Toom
Esimesel päeval kohtusime Eestist valitud parlamendi­saadikutega, milleks kõik peale Kaja Kallase lahkelt nõusoleku andsid.
Yana Toomiga, kes esimesena vestluseks laua taha istus, kohtusime tegelikult juba hommikusel lennul. Sealjuures tabas meid lennu­jaamas üllatus, kui selgus, et Toom on väga pikka kasvu. Mina oma 185 sentimeetriga vaatasin talle igal juhul alt üles. Silma paistsid tema sinimustvalget tooni küüned ja enesekindlus, aga ka vaba olek ja otsekohesed vastused. Näiteks ütles Toom, et EP toimemehhanismid on veidi segased ka saadikute endi jaoks. Keskerakonna esindaja tõi välja, et erinevalt riigikogust seal juhuslikke inimesi ei ole. “Varem saadeti siia inimesi, kes koduerakonnas ebamugavad olid või keda tuli pensionile saata, aga see on muutunud,” selgitas Toom.
ALDE fraktsiooni liikme sõnul ei ole teda aidanud mitte poliitiline kogemus, vaid väärt assistendid. Ilmselt on tal Eesti parlamendisaadikutest suurim taustatiim: kolm assistenti Euroopas, kolm kodus. Bürookuludeks kulub umbes 4000 eurot kuus.
Ivari Padar
Suuruselt teise fraktsiooni, sotsiaaldemokraatide ja demokraatide esindaja Ivari Padar kinnitas Toomi väidet, et EPs panustatakse palju aega ja energiat kompromisside leidmisele. Tema sõnul tehakse riigikogus otsused kiiresti, kuna EPs otsitakse kõiki rahuldavaid lahendusi ja puudub range opositsioonikoalitsiooni joon.
“Samas poliitika on poliitika,” muigas Padar, keda jäid vestluselt iseloomustama tema prillid. Need olid ühel hetkel peas, siis ees, seejärel laubal ja järgmisel juba käes või laual.
Urmas Paet
Suuruselt neljandasse fraktsiooni ALDE kuuluvad Eestist nii Kesk- kui Reformierakond. Seega on suvehiidlane Urmas Paet Toomi fraktsiooni­kaaslane. Kui Padar tuli vestlusele hulga paberitega, siis Paet vastas kõigele peast, samas olid tema vastused kõige konkreetsemad. Silma torkasid ka tema erepunane lips ja sellega sama värvi telefon.
Paet selgitas, et suurem osa praegustest EP saadikutest leiab, et Euroopas on mõjusam koos tegutseda, sealhulgas senisest enam teemasid koos otsustada ja reguleerida.
Kaugemas vaates sõnastas Paet ka Eesti tuleviku­valikud: “Väheneva ja vananeva elanikkonnaga Eestil ei ole mõtet unistada suurest või kiirest majandus­kasvust.”
Kuna Euroopa Liidul on praegugi käsil liitumiskõnelused mitme kandidaatriigiga, hindas Paet, et ajastusest sõltub kõik – “Timing is everything!” ehk täna oleks ka Eestil oluliselt keerulisem liituda, kui see 2004. aasta positiivsel foonil toimus.
Tunne Kelam
Kogenuim parlamendisaadik Tunne Kelam kuulub suurimasse ehk Euroopa rahva­partei fraktsiooni. Tema sõnul on Euroopa ajalugu sõdade ajalugu ja just seetõttu on eriti oluline vaba turumajandus Euroopas ning ka Balkani riikide liitumine. Tema seisab tihedama liikmesriikide koostöö eest, ent ei poolda föderatsiooni teket.
Kelam kinnitas, et EPs puudub meie mõistes tava­pärane opositsioon-koalitsioon. “Koostööd tuleb teha kõigiga, ka kommunistidega,” ütles ta. Sealjuures saime vestluseks ruumi justnimelt kommunistide korrusel.
Kelam iseloomustas EP saadikut kui kahepaikset, kes neli päeva on Kesk-Euroopas ja kolm päeva kodus. Meenutades oma esimest perioodi, tõi Kelam välja, et alguses tabab sind masendus – kes sa selline oled üldse siin suures masinavärgis. Läheb aega, et end üles töötada ja liitlasi leida. Eesti riigi tutvustamist ja selle hea maine hoidmist peabki ta parlamendi­saadikute tähtsaimaks ülesandeks.
Indrek Tarand
Roheliste fraktsiooni liige Indrek Tarand oma sõnul parteilisele distsipliinile ei allu. Fraktsiooniga liitus ta põhjusel, et üksi oled sa parlamendis eikeegi ning rohelised olid valikus olevaist kõige sobivam seltskond.
Töö kohta parlamendis ütles ta, et ega see suurem asi ei ole, aga iga töökoha juures on suhkrutükk peidus. Ta ütles humoorikalt, et üldiselt saadik pigem talub häbi, aga saab selle eest hüvitist, hõõrudes samal ajal oma näppe ja pöialt.
Tarand tõi võrdluseks, et kui Eestist vaadates on EP hiiglaslik – selle aastaeelarve on 2 miljardit eurot ehk viiendik Eesti riigi eelarvest – siis saksa kolleeg ütleb, et see on vaid 4 eurot iga EL liikmesriigi elaniku kohta.
Ta meenutas, et aastal 1993 oli tal võimalus üliõpilasena samuti EPd külastada. “See jättis ikka väga igava mulje,” oli ta aus. Ent nüüd on ta ise sinna jõudnud. “Kutsun ise samuti külalisi, et kui muud kasu ei ole, siis ehk mõni tuleb vähemalt siia tööle.”
Humoorikas lähenemine ongi Tarandi kaubamärk. Lisaks sellele, et tal on päikese­prillid alalõpmata juustes ja temast õhkub tohutut enesekindlust. Suurim töövõit on Tarandil enda sõnul asjaolu, et ta on üks 12 kuni 15 saadikust, kes terve parlamendi­saali ehk selle 751 liiget naerma ajada suudab.

HERGO TASUJA