Möödunud aastal alustasime külaseltsi Sakas algatusel mõttevahetust pealkirja all “Puulausujad ja kodumets”.
Paladele kogunes talumehi, külainimesi, kodumetsa haldajaid ja majandajaid, loodushuvilisi. Leidsime, et Hiiumaal on palju loodusväärtusi, mis kasutamisel ja hoiul väärivad terviklikku lähenemist. Väikemajapidamised on tublid maastikukujundajad – seda tunnistavad paljud kaunid metsasaludega ümbritsetud kodud ja talud.
Eesti Maaülikooli professor Kalev Sepp hoiatab: “Kaitsealade asustuse tühjenemine ja hõrenemine on traditsiooniliste maastike seisukohalt suur probleem. Püsiasustuse kadumisega on reaalne oht, et kaob ka kaitstvate objektide ja kohtade väärtus jäädavalt.” Ta soovitab avalikke arutelusid ennetavate abinõude selgitamiseks.
Kaitsesüsteemis Inimene ja Biosfäär osaledes on Hiiumaa võtnud omaks selle väärtused ja nende põhimõtete järgimise saarel tervikuna. Kuid Hiiu saarel tehakse ulatuslikke raideid, arvestamata põlisrahva õigust kaasa rääkida oma elukeskkonna kujundamisele.
Mõtleme suurelt, aga väike jääb silmade vahele. Unustame, et metsal on ka sotsiaalne väärtus. Mõistagi ei kao Hiiumaalt metsad päriselt, kuid on hoiatavaid näiteid liigsetest raietest.
Ka hiidlane hääletab jalgadega ja saare rahvaarv kahaneb. Ka meie kaitsealade elanikkond hõreneb ja väheneb. Kogu Hiiumaa saatust aga mõjutab just väikeste kogukondade, perede, külade olemasolu.
Leian, et Hiidlaste Koostöökogu, mis jaotab EL vahendeist külade elustamiseks mõeldud toetusi, peaks neid jaotama vastavalt külade algatustele. Kahjuks näeb ka 2016. aasta külade toetusrahade jaotuskava projekt minu hinnangul ette külade toetusraha kasutamist muuks. Näiteks teadmussiirdeks peaksime kasutama hoopis EASi ja teiste innovatsioonifondide raha. Külarahadest ei peaks ehitama uut leivatehast.
Külade algatused ja eneseharimine selleks, et ajaga kaasas käia, tulevad seestpoolt. Külainimeste ideed ja vajadused aga meenutavad taskupandud varest, millest koostöökogu hindamiskomisjonis jäävad alles suled. See on külainimeste kaotatud aeg ja kaotsiläinud võimalused. Siit edasi algab passiivsus, külmus, äraminek, endassesulgumine.
Arutame külade võimalusi maastike ja kodumetsa hoidmisel reedel, 26. veebruaril, seekord Hellamaal. Vestlusringis osalevad kirjanik Jan Kaus, kes räägib teemal “Koht ja koha vaim”, Maie Jeeser teemal “Hiiumaa maastikud”, Toivo Saue räägib Loja küla Mõisa talu ajaloost. Kohal on ja seletusi jagab puulausujate näituse autoritest Silvi Õunap. Lõpuks toimub ühisarutelu.
TÕNU OTSASON
Külaselts Sakas
