Rästikud, toidulauale jõudvad mürgised taimed ja esimesed seened on enamlevinud mürgistusohud, mis igal kevadel lõppevad paljude jaoks haiglaraviga. Kõik mürgistused on aga ennetatavad.
Juba on läinud piisavalt soojaks ja välja on tulnud rästikud, kelle teekond võib inimese omaga ristuda. Ootamatu kohtumise korral on rästikuhammustus möödapääsmatu. “Taolised vigastused vajavad harva vastumürki, ent arst peab hammustuskoha kindlasti üle vaatama,” ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Hammustuse korral on oluline, et kannatanu võimalikult vähe liiguks ja kiiresti arsti juurde jõuaks.
Oht varitseb ka karulaugu korjamisel, sest selle rohelised lehed kipuvad segamini minema piibelehe ja sügislille mürgiste lehtedega. ”Kõige kindlam on vahet teha nuusutades – lehed peavad lõhnama küüslaugu järgi,” selgitas Oder.
Samuti peab ettevaatlik olema kevadrohelist smuutidesse sobitades. Üheks levinumaks veaks on rabarberilehtede kasutamine selleks otstarbeks. “Rabarberilehed on inimesele väga mürgised ja nende söömine lõppeb pika haiglaraviga,” hoiatas Oder ja soovitas enne uute komponentide katsetamist veenduda, et need on söömiseks kõlbulikud.
“Kuigi oleme harjunud seenehooaega pidama sügiseti, on agaramad seenelised juba metsades ja esimene seenehooaeg alanud,” ütles Oder. Ta soovitas olla väga ettevaatlik kevadkogritsate korjamisel, mis võivad tekitada mürgistuse ka ilma, et neid söödaks: “Kui kupatada seeni kehva ventilatsiooniga köögis, võib kokk mürgistuse saada juba aurudest.”
