Eesti ilma puhul võib vaid ühes kindel olla: kunagi ei saa selle peale kindel olla. On teine siin Atlandi ja Siberi vahelisel piirialal hirmus tujukas, on seda alati olnud ja kindlasti jääb edaspidigi. Ükski aasta ei sarnane lõpuni teisega, ehkki vahel siiski väga tahaks võrdlusjooni vedada.
Sedakorda tuli teine ja tõeline talv maha 28. novembril. Külmad ja lumi püsisid, meenutades 2010. aastat, mil talv saabus 23. novembril. Toona jäigi ta kestma ja lumi sulas alles aprilli keskpaigaks. Nüüd aga õnneks nii püsivat hangumist ei järgnenud.
Siiski, kuni jõuludeni tundus, et igipüsiva kontinentaalse külma kagutuule valitsemist ei suuda väärata miski. Kergemini pääsesid vaid Liivi lahe poolt kaitstud Saaremaa kagurannik (Kuressaare), Sõrve ja Kihnu-Ruhnu. Kui Mandri-Eestis langes termomeetri näit ka veidi kahekümnest miinuspügalast allapoole, siis saartel läks tänu veel vabale merele veidi kergemini.
Paraku on Lääne-Eestis kõik ilmajaamad (v.a Lääne-Nigula) rannikul, mistõttu need ei anna saarte kohta tervikuna üldsegi tõest pilti. Nõnda oli nüüdki erinevusi, ehkki esialgu veel mitte väga kontrastseid. 20. detsembril oli Nõmbal nii ööl kui päeval –15 kraadi (Ristnas –11, Heltermaal –13). 22. detsembri selgel õhtul langes õhutemperatuur Nõmbal korraks –16 kraadini. Võib siiski arvata, et kuskil saare madalamatel aladel sai kuu külmarekord veelgi krõbedam. 23. detsembril sai Ristna kätte –13 kraadi. 24. detsembril märgiti isegi Sõrves –11 kraadi. Siiski oli üldfoon rannikujaamades võrreldes Hiiu sisemaaga tublisti mahedam.
Võimas soojenemine saabus jõulu esimesel pühal 25. detsembril. Hommikul sadas Nõmbal lund, oli –12 kraadi, sellal Ristnas –9, Heltermaal –11. Päeval läks aga paari tunniga Hiiumaalgi sulale. Rabistas jäävihma, mis kattis kõik üliohtliku libedusega. Pärastlõunal muutus sadu päris vihmaks.
Sagedased vähesed plusskraadid lagundasid jaanuari algul lõpuks ka Hiiumaa lumikatte, mis oli tänu sooja mere mõjule üldse Eestis kõige tüsedam (Lugusel 39 cm). Pääsesid valla justkui kevadised suurveed. Huvitavat pilti on viimastel päevadel pakkunud näiteks Kärdlas voolav Nuutri, mis nüüd ajutiselt võib tõesti jõe nime kanda: vesi ulatub Kalda tänavalt laululavani. On suur õnn, et suurem osa lumest ära sulas, sest kui veel kuude viisi juurde peaks kuhjuma, siis oleks ikka karm lugu küll.
Milline aga tuleb järgnev ilm? Nädalavahetusel peaks korraks taas külmaks minema, et uuel nädalal jälle sulatama hakata. EMHI prognoos lubab terveks jaanuariks säärast sooja ja külma vaheldumist, mis keskmisena peaks kujunema üsna normilähedaseks.
Vahel üsna paikapidavad on netis rippuvad Marko Kaasiku kuue kuu prognoosid. Tema lubab jaanuariks-veebruariks võrdlemisi elavat tsüklonite liikumist, mis meile rohkesti sademeid toovad. Olenevalt tsükloni teekonnast kas põhja või lõuna poolt võivad need alla pudeneda nii vihma kui lumena.
Mul endal kipub aga pähe paratamatult võrdlus varasemate aastatega. Praegune olukord meenutab 11 aasta tagust aega. 2001 saabus talv novembri lõpul, eriti külm oli jõulude paiku. Kahjuks ei märkinud ma toona temperatuure üles. Jaanuarist läks aga kevadiseks ja üldjoontes 2002. aasta esimestel kuudel talve polnudki. Järgnesid kuum-kuiv kevad ja suvi, misjärel aga poolest septembrist saabus järsult vaat et varatalv, mis oli sissejuhatuseks pikale karmile 2002/2003 talvele.
On ilmselge, et sääraseid pikki kõrvutusi ei saa tõsiselt võtta, aga loota ju vähemalt tohib – et 2013 jaanuar-veebruar tulevad samasuguse atlantilise mahedusega nagu 2002. aastal. Kuis aga tegelikult, elame-näeme. Püsiv talv algab saartel sageli pigem alles nii 20. jaanuari paiku…
