Rahastuse saanud Kärdla keskväljak peaks uue näo saama järgmise aasta lõpuks, Käina Tuuletorni elamuskeskus valmima 2020. aasta kevadeks.
Kui piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) investeeringutoetuste esimeses taotlusvoorus praakis meetme hindamiskomisjon kõik Hiiu maakonnast esitatud projektid välja, siis teises voorus eraldati kahele projektile 2,4 miljonit eurot. Kärdla sai 1,58 miljonit eurot toetust linna keskväljaku ümberehitamiseks, Käina 850 000 eurot turismiatraktsiooni ja elamuskeskuse Tuuletorn rajamiseks.
Keskväljak atraktiivsemaks
Hiiumaa valla arenguosakonna juhataja Monika Pihlak ütles, et Kärdla linna keskväljaku projekti kogueelarve on 1,86 miljonit ja omavalitsus panustab 279 000 eurot. “Eelduste kohaselt investeerimislaenuga,” lisas Pihlak.
Ümberehitusega on kavas muuta üsna amortiseerunud ja korrast ära keskväljak inimestele ja ettevõtlusele atraktiivsemaks.
Suurim muudatus on, et ümber kujundatakse väljaku liiklusskeem ning senise ringliikluse asemel hakkab väljakut läbima üks autodele mõeldud sõidutee.
Kaks, kokku 57 kohaga parklat, koondatakse Konsumi ja Mereagentuuri esisele. Kärdla büroohoone ja SEB pangamaja esine kuni Pritsumajani jääb aga jalakäijate ja puhkajate alaks.
Väljakule lisatakse lipuväljaku funktsioon, keskele tehakse pergola ehk tunnelikujuline lehtla, mänguväljak ja veesilm koos purskkaevuga. Lisaks rajatakse rohealad ja talvisel ajal uisuväljak.
Ümberehituse käigus võetakse maha keskväljaku vahtraallee ja korrastatakse ja rajatakse kõnniteed väljakuäärsesse lepatukka nn pätiparki. Kärdla osavallavalitsuse haljastusspetsialist Mai Sinilaid rääkis, et paar aastat tagasi hinnati vahtraallee puude tervist ning selgus, et nendest vaid kolm-neli on elujõulised. “Vahtrapuude seis on väga halb: puud on seest õõnsad ja seentega nakatunud,” ütles Sinilaid.
Pihlak lisas, et Keskväljaku ehitusprojekti koostamise käigus selgub, kui palju puid tuleb maha võtta ja kui palju asemele istutada. “Võtame eesmärgiks, et istutame sama palju või rohkem asemele, kui oleme maha võtnud,” lubas Pihlak.
Esialgse ajakava järgi peaks ehitusprojekti põhiprojekt valmima hiljemalt selle aasta 1. novembriks, seejärel korraldab vald ehitushanke. “Ehitustööd algavad sõltuvalt hanketulemustest ja ilmastikuoludest,” selgitas Pihlak. Keskväljaku ümberehitus peaks lõppema hiljemalt 31. detsembriks 2019.
Tuuletorn Käinasse
Käina alevisse on kavas rajada aastaringselt külastajatele avatud peresõbralik, elamuslikku ja harivat meelelahutust pakkuv Tuuletorn.
Ehituse kogumaksumus on 2,85 miljonit eurot, millest toetus 0,85 miljonit ja omafinantseering 1,51 miljonit eurot. Käina osavallavanem Omar Jõpiselg ütles, et puudujääv summa tuleb valdade ühinemistoetusest ja võetakse ka laenu.
Jõpiselg avaldas lootust, et ehitus algab juba sel suvel. “Alustame ehitusega peale hangete edukat lõppemist,” ütles ta.
Elamuskeskus peaks kõigi eelduste kohaselt valmima kevadeks 2020. “Optimum oleks poolteist aastat ehitust pluss ekspositsiooni valmimist, kõik vajab aga veel üks kord läbikaalumist ja parima kiiruse-kvaliteedi suhte leidmist,” selgitas Jõpiselg.
Projekti järgi peaks elamuskeskus looma 20 uut töökohta ja kasvatama piirkonda külastavate turistide arvu. “Kindlasti on see tugi turismisektorile, aga ka üldisele elu- ja ettevõtluskeskkonnale,” ütles osavallavanem.
Seda, kui paljud ettevõtted teevad otsuse, et turismi kasvust loodetav lisakäive võimaldab mõne inimese aastaringselt tööle jätta, ta ennustada ei osanud. “Rajatav keskus igal juhul ettevõtteid sinnapoole mõtlema toetab,” ütles Jõpiselg.
Vajadus menuka turismiobjekti järele on Käinas olemas. “Ka kohaliku tööstuse omanik on külalisi võõrustades sageli piinlikus olukorras, kuna peale tööd pole siin midagi teha,” tõi ta näite.
Kokku said PKT teisest voorust 19,5 miljonit eurot toetust kuus Eesti maakonda. PKT abil on võimalik teha investeeringuid sihtkoha eripära rõhutavate turismiatraktsioonide arendamiseks, ettevõtlusele vajaliku avaliku tugitaristu rajamiseks tööstus- ja ettevõtlusalade juurde, inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamiseks, linnakeskuse avaliku ruumi ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks ning keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamiseks.