Kolmapäeval avati pidulikult Kärdla linna keskväljak, mis täitnud oma eesmärgi ja inimesed linnasüdamesse tagasi toonud. Südapäeval, kui rahvas kogunes, valas vihma nagu oavarrest.
Kärdla osavalla vanem Lauri Preimann vabandas rahvahulga ees, et ilus ilm sai küll tellitud, aga jäi praamist maha ja tuleb järgmisega. Kõnede ajal veel sadas, aga enne veel kui läks lindilõikamiseks, oligi päike juba väljas.
Lindilõikamiseks Hiiumaale saabunud riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et see oli esimene uus linna keskväljak, mida ta avanud, aga vaatamas käinud on ta mitmeid. Minister lisas, et Kärdla keskväljaku puhul meeldib kõige enam uue väljaku mitmefunktsionaalsus.
Kohal olid ka avapeo tähtsaimad külalised, lapsed, kelle jaoks on väljakul mõnusalt palju ruumi. Kärdla lasteaia vanem rühm koos kasvatajatega oli tulnud uudistama, kuidas üht väljakut avatakse.
Getlin Juhe Hiiumaa noortevolikogust edastas noorte arvamuse: “Noorte jaoks on meie uus keskväljak väga ilus ja nooruslik lähenemine, kui vanal keskväljakul polnud midagi, mille pärast siia koguneda ja kohtuda, siis siin on väga palju uusi võimalusi.”
Ehitajaid ja vallavalitsust tänas kringlitega Hiiumaa tarbijate ühistu juhatuse liige Kaja Antons, kelle sõnul oli väljaku ehituse aeg nende kauplusele raske: “Nüüd aga on kõik need mured möödas ja kõik on väga hästi!”
Linna süda liigub
Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja ütles, et uuenenud keskväljaku roll ja tähtsus alles kujuneb. Ajaloole pilku heites selgub, et linna keskpunkt on aina lõuna poole nihkunud. Kuni esimese maailmasõjani oli linna sõlmpunktiks kalevivabriku ümbrus ja vabrikuväljak. Sel sajandil on linn oluliselt kasvanud ja Kärdlal on taas uhke merevärav, sadam. Linna laienemisele avaldavad mõju ka kerkiv spordikeskus ja tervisekeskus.
“Juba on näha, et uus linnasüda toob keskväljakule inimesed tagasi. See võikski olla eesmärk. Liita suured väravad ja objektid, olla ühendus- ja kokkusaamise kohaks, et keskväljak oleks ala, mis seob eraldiseisvad osad üheks hästitoimivaks tervikuks,” ütles Tasuja.
Kärdla keskväljaku töövõtja AS Merko Ehitus juhatuse esimees Ivo Volkov avaldas lootust, et uus keskväljak kujuneb tõmbekeskuseks, kus on inimestel mugav kohtuda ja hea aega veeta: “Kui linnasüda läheb korda kogukonnale, jõuab see peatselt ka teiste südamesse.”
Autod jalakäijate vastu
“Hea avalik ruum” programmijuht, arhitekt Kalle Vellevoog leidis, et arhitektuurivõistluse peamine eesmärk oli vahetada Kärdla keskväljakul autod jalakäijate vastu. “Endine lahendus, kus väljaku asemel laiutas ebamäärane liikluspind, ei kutsunud jalakäijaid ja kergliiklejaid seda kasutama, väljak ei toiminud enam keskse kohtumispaigana,” tõdes Vellevoog.
Ajalooliselt on väljaku ala välja kujunenud kuue tee ristumiskohast ja siia moodustub telg: sadam – vana vabriku väljak – keskväljak. “See ruum oli vaja ellu äratada ja loogiliselt tööle panna,” soovitas Vellevoog.
Kärdla keskväljaku uue lahendusega sooviti võimendada ka kohalikku ettevõtlust, lisaks lahendada turuga seonduv. Ka võiks väljakuäärne hoonestus tulevikus olla tihedam ja väljakuäärsetesse majadesse võiks tulla rohkem äritegevust.
Viis aastat tööd
2014. aastal lükkasid Eesti arhitektide liit ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond käima projekt “Hea avalik ruum”. Toonane Hiiu vallavalitsus ja arhitektide liit kuulutasid ühena esimestest Eestis jaanuaris 2015 välja Kärdla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistluse. 12 laekunud tööst tunnistati parimaks ideekavand “KÄRRDAL”, mille autorid on Oskar Ivarsson, Charlotte Sellbrandt, Martin Allik, Andreas Lyckefors, Johan Olsson arhitektuuribüroost MARELD landskapsarkitekter AB koostöös arhitektuuribürooga Bornstein Lyckeforsiga.
Kärdla keskväljaku rekonstrueerimine algas 2019. aasta hilissügisel ja tööd valmisid käesoleva aasta oktoobris. Ehitaja oli AS Merko Ehitus Eesti. Omanikujärelevalvet tegi OÜ Tarindiprof.
Projekti kogumaksumus on 1,86 miljonit eurot, millest toetus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme kaudu 1,58 miljonit eurot.
