UUDO TIMM Keskkonnaameti kommunikatsioonijuht Kristina Kurm nentis, et ametil ei ole praegu ülevaadet, milline on selle võõrliigi levik Eestis: “Seetõttu ei julge me kinnitada, et Hiiumaa on Lusitaania teeteost puutumata.”
Äsja valmis keskkonnaametil internetirakendus, millega amet kogub selle võõrliigi leviku kohta teavet. “Selleks, et anda paremaid tõrjesoovitusi ja aidata kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel tõrjet korraldada, on vaja teada sissetunginud võõrliigi levikupiirkondi,” selgitas ameti liigikaitse peaspetsialist Eike Tammekänd.
Aadressil teokaart.keskkonnaamet.ee saab arvuti, mobiiltelefoni või muu nutiseadme kaudu märkida Eesti kaardile koha, kus seda silmapaistvalt suurt, sageli kollakast värvi nälkjast nähakse.
Amet palub rakenduse kaudu saata teetigudest ka fotosid. “Nii saame kindlad olla, et tegu on just selle tüütu võõrliigiga, mitte kodumaise suure või musta seateoga, kes on meie ökosüsteemile ohutud,” lisas Tammekänd.
Rakendusest saab vaadata ka kõiki varem kaardile märgitud leiukohti, et naabruskonna elanikud teaksid vajadusel kahjuri tõrjumiseks koostööd teha.
Keskkonnaameti spetsialistid rõhutavad, et Lusitaania teetigude tõrjet tuleb teha kogukondade koostöös, sest võitlus selle võõrliigiga on tulemuslik ainult juhul, kui teha seda korraga terves levikupiirkonnas. Peamine soovitus on teod kokku koguda ja hävitada kuuma veega üle kallates, samal viisil tuleb hävitada ka teeteo munad.
Lusitaania teetigu on võõrliik, keda Eestis nähti esimest korda 2008. aastal. See suur nälkjas valmistab aiapidajatele meelehärmi, kuna on ablas aiasaaduste ja ilutaimede hävitaja.
