Heltermaa 19 korteriühistu on järjepidevalt parandanud maja seisukorda, astudes sel aastal pika sammu – aasta lõpuks saab hoone senisest soojapidavamaks, paranevad maja välisilme ja siseõhk.
“Kõige rohkem loeb ikka see, et meie kaheteistkümne korteriga elamus on hästi üksmeelne ja tubli rahvas, kes kõik on selle poolt, et me üldse sellist asja tegema hakkasime,” ütles korteriühistu juhatuse liige Ingrid Prikk nüüd, mil ehitustööd – selleks korraks – lõppemas on.
Seekordsed ehitustööd on jätkuks varasematele, sest majaelanikud on aasta-aastalt võtnud ette töid oma maja remontimiseks.
Fassaadi soojustamise eeltööna telliti paar-kolm aastat tagasi hoone termoülevaatus ja sel aastal energiaaudit.
Ühistu kogus raha ja tellis ehitusprojekti, võttis kolm hinnapakkumist kavandatud tööde maksumuse kohta, selgitas välja omanikujärelevalve hinna.
Tööde tegemiseks võttis ühistu pangalaenu.
“Kuna ma olen teise töö inimene ja igapäevaselt pangaga ei suhtle, oli suureks abiks panga kliendihaldur, kellega koos kõik vajalikud dokumendid ja paberid esitatud said,” kiitis Prikk.
Pangalaenu on ühistu võtnud varemgi. Nii võeti näiteks 2006. aastal kümneks aastaks laen ja vahetati maja katus. Kui see pangalaen sai tasutud, soojustati pööning, vahetati keldriaknad. Eelmisel aastal tegi ühistu korda trepikojad, mis olid juba ajast ja arust.
“Jõudumööda oleme neid asju teinud,” märkis Prikk tööde loetelu kokku võttes.
Pangalaen KredExist soodsam
Prikk ütles, et nende ühistu eelistas võtta pangalaenu ja mitte kasutada KredExi pakutud võimalusi seetõttu, et pangalaenu puhul sai arvestada ka varasemaid töid ja majja tehtud investeeringuid.
“Arvestuste järgi osutus pangalaenu võtmise variant meile soodsamaks,” põhjendas ta.
Korteriühistu kolmeliikmelise juhatuse liige Peedu Harjak kinnitas, et pangalaenu võtmine oli korteriühistule kõige sobivam variant, sest nii sai ette võtta just selle töömahu, mis ühistu liikmete soovidele kõige täpsemalt vastas.
Seekordsed ehitustööd peaksid plaanide kohaselt olema lõpetatud detsembri keskpaigaks. Hoone, mis valmis aastal 1983, saab selleks ajaks värske ilme ja parandab oluliselt linnapilti, rääkimata muutustest elanike jaoks.
Majaelanik ja korteriühistu juhatuse kolmas liige Annela Orr ütles, et kõige suurema töö nende 37 aasta vanuse maja korrastamisel on teinud Ingrid Prikk. “Tal on jätkunud energiat kõike elanikega läbi arutada, rääkida ja kokku leppida,” tõi ta esile selgitustöö, milleta asetleidnud muutused poleks ehk toimuda saanud.
Annela Orr ütles, et fassaadi soojustamise ja uute ventilatsiooniklappide mõju on nende nurgapealses korteris juba selgelt märgata. “Õhk on kuivem ja parem on hingata. Ka maja hingab. Poleks uskunud, et muutused nii kiirelt avalduvad,” imestas ta.
Ehitasid ukrainlased
Ehitus- ja projekteerimistööd tegi objektil ettevõte OÜ Eesti Soojustus, millelt korteriühistu küsis hinnapakkumise peale seda, kui oldi tutvunud nende tehtud töödega eelmisel aastal Pae tänaval soojustatud majas. “Koostöö on sujunud ja töödejuhataja Mikk Kallas on ukrainlastest töömeestega meie kokkulepetest kinni pidanud,” ütles Ingrid Prikk.
Mikk Kallas ütles, et nende ettevõte kasutab välistööjõudu, kuna inimesed on motiveeritud ja samad mehed töötavad ettevõttes juba viis-kuus aastat.
“Me ei ole oma töölisi võtnud läbi vahendusfirma või reklaamiagentuuri, meil on omad tuttavad inimesed ja nad töötavad juba mitmendal objektil Hiiumaal,” rääkis töödejuhataja. “Neile saar väga meeldib ja meie saame neid usaldada.”
Küsimusele, kas on tulemas veel Hiiumaa objekte, vastas Mikk Kallas diplomaatiliselt: “Hiiumaal on veel palju maju, mida renoveerida. Sõltub ühistutest, kas nad selle ette võtavad ja praeguseid võimalusi – kui pangad on paindlikud ja riik toetab – ära kasutavad.”
