25aastase töö eest pälvis Kärdla linna elutööpreemia tennisetreener Tiiu Masing.
Linnapea Georg Linkov ütles linna 75. aastapäeva aktusel enne elutööpreemia saaja nime avalikustamist, et ettepanekule tunnustada tema teeneid, koguti 80 allkirja.
Lava ette tulemisega tükk aega viivitanud Tiiu Masing teatas, et “see on nüüd küll suur eksitus,” tänas ja palus andeks, kui ta treenerina on oma õpilastega ehk olnud liiga karm.
Linkov andis kahe saalitäie, publikut jagus nii sammassaali kui kinosaali, aplausi saatel Tiiu Masingule üle elutööpreemia – 500 eurot, linna logoga termose, kohvipaki ja villase pleedi.
Masing ütles pärast aktust, et teade oli nii ootamatu, et ta ei kuulnud aplausigi. “Võttis jalad nõrgaks ehk nõtkeks nagu tennises peab olema,” naeris ta. “Nüüd tunnen väga suurt rõõmu, sama rõõmsad inimesed ümbritsevad mind ka treeningutel.”
Rõõmus algus
Esmaspäevases laste tennisetrennis, kui Masing hästihoitud saladusest veel midagi ei teadnud, rääkis ta Hiiu Lehele, et oli “kolmveerand kaheksa” kui alustas Tallinnas tennisemängu õppimisega. “Kogu mu elu on olnud õnnelike kokkulangemiste jada – elasin Kadriorus ja seal kõrval valmisid tenniseväljakud, kõrvalmajas elas tennisetreener ja isa pinginaaber Westholmi gümnaasiumis oli tuntud tennisetreener Evald Kree,” loetles Masing. “Mulle tundus see loomulikuna, et isa ostis mulle ja vennale tennisereketid ja hakkasime seda mängu õppima.” Ta ei mäleta, et treening oleks olnud kohustus, mängimas käis ta rõõmuga.
Masing kuulus aastaid Eesti noortekoondisesse, kuid tipptennisisti temast ei saanud. Hiiumaa tennisehuvilised võivad selle üle ainult rõõmustada.
Võrkpall tõi Hiiumaale
Masing omandas kõrghariduse Tallinna polütehnilises instituudis ja õppimise kõrvalt tegeles lisaks tennisele ka võimlemise, uisutamise, kergejõustiku ja pallimängudega.
1983. aastal oli Teaduste akadeemia võrkpallinaiskonnal Hiiumaale võistlustele tulles tarvis sidemängijat ja nad kutsusid Masingu kaasa. “Saatus mängis oma osa, kohtasin oma elukaaslast Raivo Risti,” meenutas Masing.
Siiani pole ta kahetsenud, et ta pärast seda saarele kolis. “Hiiumaal elatud aastatega olen oma väärtushinnanguid kõvasti muutnud – ma ei arva, et edukust näitab kalli auto või maja omamine, pigem vaimne areng ja keskkonnasäästlikkus.”
Asjad tulevad ise
Hiiumaal ennesõjaaegsetel aegadel populaarne tennisemänguharrastus oli Masingu saabumise ajaks soikunud. Õnneks hakkasid asutused ise tenniseplatse ehitama, sest asjast huvitatud inimesi leidus. Hiiu Kaluri tenniseväljak maavalitsuse maja juures valmis juba 1987. aastal.
1988. aastal lehte pandud kuulutuse peale tuli kokku 22 tennisehuvilist ja Hiiumaa tenniseklubi oligi loodud. Tänavu jaanuaris 25aastaseks saanud klubil on praegu üle 70 liikme. Neist tosinkond lisandus mullu sügisel Kärdla terviseprojekti käigus.
“Kõik asjad on tulnud samm sammult minu juurde, justkui tee oleks ette laotud,” naeris Masing, kes praegu töötab Hiiumaa tenniseklubi administraatorina – annab nii tennisetreeninguid kui hoolitseb väljakute eest. Klubi välistreeningute kohaks on üks kunstmuru- ja neli saviliivaväljakut, mis asuvad Kärdlas Turu tn 7. Talvel treenitakse Kärdla kooli võimlas.
Nõudlik treener
Läbi Kärdla linna terviseprojekti tennisemängu juurde jõudnud Merle Salusoo ütles, et Masing on treenerina nõudlik. “See ei loe, et sa alles eile tulid treeningule, sa pead täna olema parem kui eile,” iseloomustas ta treenerit Merle Salusoo. “Masing loodab näha mängija arengut ja teeb selleks kõik endast sõltuva.”
“Temas on tahet tennist mängida ja seda oskust teistele edasi anda,” ütles ka Anu Pielberg, kes sama projekti kaudu tenniseni jõudis. “Masing on hea õpetaja, sest ta ei jäta enne, kui asi selge. Kui hästi välja tuleb, siis treener kiidab, kui ei, siis teeme aina uuesti,” selgitas Pielberg.
