Hiiumaa jõgedes on kalapüügieeskirjaga, peamiselt meriforelli kaitseks, kehtestatud aastaringne täielik püügikeeld Vanajõele, Õngu ojale ja Poama ojale – seal ei tohigi kalastada.
Sügisene püügikeeld kehtib mitmete forellijõgede suudmetes, kus meres ei tohi kalastada lähemal kui 500 m kaugusel suudmest. Püügikeeld on kehtestatud viiele Hiiumaa jõele: 15. augustist 31. detsembrini on keelatud kalapüük Vanajõe ja Õngu oja suudmealal. Nuutri jõe ning Poama ja Kärdla oja suudmealal on kalapüük meres kinni 1. septembrist 30. novembrini.
Lisaks püügikeeldudele on kehtestatud ka alammõõdud kaladele, keda võib püüda. Meriforelli alammõõt on 50 cm, lõhe alammõõt 60 cm. “Enamasti saadakse Hiiumaa rannikult just meriforelli,” märkis info edastanud keskkonnamaeti veeelustiku spetsialist Märt Kesküla.
Ilma püügiõiguseta püügi eest näeb seadus ette rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot. Lisaks tuleb lõhe või meriforelli püüdjal tasuda keskkonnale tekitatud kahju, mis on vastavalt 450 või 150 eurot.
Keskkonnainspektsioon kontrollib lõhejõgesid oma jõududega ja kaasab reididele ka koostööpartnereid teistest järelevalveasutustest.
Keskkonnakaitse Hiiumaa büroo juhtivinspektor Jane Sinijärv ütles, et tänavu on Hiiumaal registreeritud 20 kalapüügiseaduse rikkumist.
Rikkumisi on erinevaid. Nii on kalastajaid tabatud lubatust väiksema silmasuurusega püügivahendiga ja on esinenud olukordi, kus kala käitlemisettevõttel ei ole ette näidata kala päritolu tõendavat dokumenti. “Kevadisel ajal, kui kala rohkem liigub, läheb hasart vahel nii suureks, et kasutatakse ka ebaseaduslikke püügivahendeid, näiteks ahingut,” ütles Sinijärv. Sagedasi rikkumisi on tulnud ette Armioja sihtkaitsevööndis, kus kalastamine lubatud vaid 1. juulist 31. märtsini.
“Kokkuvõttes saab siiski öelda, et Hiiumaal on seadusekuulekas rahvas ning keskkonnaalaseid rikkumisi jääb aasta-aastalt vähemaks,” tõdes Jane Sinijärv.
