Erakogu Eelmisel kevadel kirjeldas Hiiu Leht kalade massilist hukkumist Jõeranna jões. Hukkumise massilisus üllatas keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regiooni juhti Kaja Lotmani, saare rannakalurid korraldasid hädakoosoleku, kus keskkonnainspektor Marek Põld küsis, kes kalameestest käärib käised, kui jõesuuet on vaja avada.
Meelis Tambets Eesti loodushoiukeskusest käis MTÜ Hiiukala liikmetele tutvustamas projekti HappyFish, millega nad puhastasid Emajõe lisajõgesid.
Sellest hoolimata kordub katastroof suure tõenäosusega tänavugi.
Viimane hapnik
Kalade surmalõksuks saanud Jõeranna jões ootavad taas kalad oma kurba lõppu. Jõeranna bussipeatusest küla poole suunduva teesilla kõrval ojas on jäävangis veel elusolevad kalad.
Jõeranna küla elanik, kellele kalade saatus vägagi korda läheb, kirjeldas, kuidas kalad silla juures oleva väikese jäävaba koha juurde hingama tulevad. Piisab tugevamast külmast ning kalade hapnikukraan keeratakse kinni samuti nagu see juhtus mullu.
Sügisel suurveega jõkke kudema tulnud kalad ei pääsenud merre tagasi kui enne talve saabumist veed maha läksid ja umbekasvanud jõesuue seejärel kalade ees sulgus.
Jões on veel elus tonn–poolteist kala. “Umbselt palju on neid, kahju, aga ilmselt need kalad kevadet ei näe,” nentis murelik külaelanik, kes püüdis kalu päästa ja vedas paarsada kilo ahvenat teise ojasse, kus allikad hoiavad veed aastaringselt lahti. “Nendel kaladel siis vedas, saavad edasi elada, aga see ei ole lahendus,” nendib mees, kes oma nime avalikustada ei soovi. “Viisin suure portsu ära, aga külmuvas ojas ei olnud märgata, et kalakogus oleks vähenenud.”
Lahendused venivad
Talve algul juhtis leht Kaja Lotmani tähelepanu asjaolule, et talv on “märkamatult” käes ja Jõeranna jõgi jälle kala täis. Särg, ahven jt kalad tulid jõge mööda üles ja kui maanteesillalt vaadata, polnud kohati jõepõhja nähagi.
Küsimusele kas järgmisel kevadel kalade massiline hukkumine kordub või on keegi midagi ette võtnud selle ärahoidmiseks, vastas Kaja Lotman 7. detsembril: “Vabandame, et vastus Teile on hilinenud. Teatame, et keskkonnaamet tegeleb antud teemaga oma võimaluste ja pädevuse piires. Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuring on lähiajal valmimas ja kui see jõuab meie valdusesse, siis teavitame ka Teid sellest.”
Seni pole lehele mingit teadet tulnud, kuid juba mullu selgus, et uuring käsitleb meriforelli kudejõgesid, see kuidas surevad ahvenad ja särjed, on teisejärguline teema.
Päästjatel sein ees
Saare rannakalureid ühendav MTÜ Hiiukala juhataja Lia Rosenberg ütles, et nende käed on seotud ja organisatsioon saab tegutseda vaid oma põhikirjaliste eesmärkide alusel ja vastavalt strateegias toodud ülesannetele. “Kahjuks ei osanud keegi 2008. aastal [kui strateegiat koostati – HR] ette näha niisugust loodusõnnetust,” nentis Rosenberg.
Ta tõdes, et loomulikult on kõik jälle kinni ka raha taga, aga mitte ainult. Selleks, et jõesuudmeid puhastada, on vaja tellida korralik projekt, mida on vaja kooskõlastada mitmete ametkondadega. “Jah, nii palju saime targemaks Tambetsi jutust, et see on pikk ja vaevarikas tee käia, kus tihti “sein” ees püsti,” nentis ta.
Positiivsena nimetas ta põllumajandusministeeriumi kalandusosakonna juhataja algatust võtta asi uurida, et leida võimalusi, kuidas Hiiukala liikmed saaks kalandusfondi rahasid kasutada piirkonna kalaressursi päästmiseks.
MTÜ Hiiukala on strateegiat muutmas ja tõenäoliselt kirjutatakse sinna sisse ka jõesuudmete puhastamine, uus strateegia võib aga valmida alles 2015 aastaks.
