Harda Roosna Esmaspäeval Hiiumaa visiidil käinud Jevgeni Ossinovski nimetas päeva kõige huvitavamaks teemaks tutvumist saarel haldusreformi järgselt kasutusele võetud osavalla mudeliga. “See on Eestis täiesti ainulaadne lähenemine ja minule see väga meeldib,” ütles ta omavalitsusmudeli kohta, mis algul sai kõvasti kriitikat.
Ossinovski avaldas arvamust, et ehkki see mudel alles n-ö loksub paika, võiks sellest saada eeskuju ka teistele omavalitsustele. “See on mudel, kuidas suuta suuremat omavalitsust võimekamalt arendada ja teisest küljest tagada, et kohapealset otsustamist siiski on ja võim inimese juurest kaugele ära ei lähe,” oli tema hinnang.
Ossinovski meenutas, et kui omal ajal riigikogus arutati, kuidas osavalla regulatsiooni teha, ei kujutanud keegi väga hästi ette, kuidas see praktikas hakkaks toimuma ja enamikus omavalitsustes sellest asja ei saanud. “Just sellepärast arvan, et Hiiumaa mudelit on väga huvitav jälgida kogu Eesti kontekstis,” ütles Ossinovski.
Teistest erinev
Mudeli järgi, mida täismahus rakendati ainult Hiiumaal, jäi endiste valdade, nüüdsete osavaldade tasandile päris palju teenuseid, oma eelarve, osavallavanem ja ka nõuandvas rollis osavalla volikogu. Niiöelda suure valla tasandile koondati otsustusõigus, valla areng, rahanduse, hariduse, kultuuri ja sotsiaaltöö valdkonna juhtimine.
Võrdluseks, et Saaremaal ühines 19 omavalitsust ja endistesse valdadesse jäid vaid teeninduspunktid, kus mõned ametnikud korraldavad vallakodanikele vastuvõttu.
Ka Hiiumaal on peale aastast kogemust veel osavaldade mudeli kohta eriarvamusi. Vallavanem Reili Rand ütles Hiiu Lehele, et iga päevaga on ta aina enam veendunud, et osavalla mudel on ainuõige (kommentaar lk 1). Volikogu esimees Aivar Viidik aga leiab, et osavaldade mudel loob võimaluse, et iga osavald n-ö võitleb ainult enda eest ja võib takistada Hiiumaa kui terviku arengut (intervjuu lk 2).
Eelarveline haigla
Teiseks nimetas Ossinovski Hiiumaa haigla eelarve erilahendust ehk eelarvelist rahastamist, mida katsetatakse aprillist alates.
Ossinovski ütles, et praegu, ministriametist taandununa on ta sel silma peal hoidnud ja tema hinnang on, et erilahendus on käivitunud hästi ja haigla majanduslik seis seetõttu paraneb.
“Oli ju selge, et tavapärane haigekassa mudel, mis pigem soodustab tervishoiuasutuste koondumist, Hiiumaa haiglale ei sobi ja erilahendust on vaja,” nentis ta.
Ossinovski avaldas arvamust, et ka see lahendus saab olema eeskujuks paljudele teistele. “Hiiumaa on kõige eripärasem, arvestades ajalist vahemaad järgmise tervishoiuasutuseni, aga sarnaseid muresid on ka teiste väiksemate haiglate puhul,” selgitas ta.
Tema sõnul jälgivad Hiiumaa kogemust ka riik ja haigekassa kontekstis, kas sarnast finantseerimismudelit on võimalik rakendada ka teistele väiksematele haiglatele, et tagada nende pikaajalist jätkusuutlikkust.
Erilahendus väikesele haiglale
Lahendus võeti kasutusele, kuna Hiiumaa haigla puhul ei katnud teenuste osutamisest saadav tulu ära haigla püsikulusid ja haigla jätkusuutlikkus oli mitu aastat küsimuse all, peale kiirabi osutamise õigusest ilmajäämist
2014. aastal.
Mitmed ministrid olid varem kinnitanud, et vähese elanikkonnaga saare haigla vajab erilahendust, aga loodi see ajal, mil tervise- ja tööminister oli Jevgeni Ossinovski. Teiste riikide kogemuse näitel töötas haigekassa koostöös Hiiumaa haiglaga välja uue rahastamisviisi – eelarvepõhise tasustamise. See tähendab, et haigekassa ei osta haiglalt teenuseid ravijuhtude kaupa, vaid lepitakse kokku erialades ja teenustes, millel haigla teenust osutab ning kogusumma, mida haigekassa haiglale kõigi patsientide teenindamise eest tasub. Haigla peab seejärel ise selle summa raames planeerima, mitu vastuvõttu, protseduuri või arsti nende patsientide raviks on vaja.
