Tuuletorni rahvakoosolekul tunti esmalt huvi, miks saab elamuskeskuse vaateplatvormilt Käina panoraami imetleda vaid väikesest piiluaugust.
Esmaspäeval leidis Käina huvi- ja kultuurikeskuses aset Tuuletorni rahvakoosolek. Kohale tulnud poolsada inimest näitasid, et huvi lähikuudel avatava elamuskeskuse vastu on suur.
Esmalt rääkis Tuuletorni juht Kristina Halla plaanidest ja viis saalisolijad keskusesse virtuaalsele jalutuskäigule. Seejärel oli kohaletulnuil võimalus talle ja Käina osavalla vanemale Omar Jõpiseljale küsimusi esitada.
“Miks need võred seal ümber torni nii kõrgele on aetud, et mitte midagi vaateplatvormilt ei näe. Miks peab väiksest pilust ainult välja vaatama,” tõstatas üks koosolekul viibija küsimuse.
Jõpiselg rääkis, et vaateplatvormi ei olnud esialgu üldse ette nähtud ja see otsustati teha alles ehituse käigus: “Nägime, et avaneb ilus vaade, aga et inimesi üldse üles lubada tohiks, tuli teha projektis muudatusi.”
Osavallavanem ütles, et projekteerijale tundus, justkui peaks katuselt vaade olema, aga kui kõik asjad paigas olid, selgus, et vaadet takistav serv on siiski 20 sentimeetrit kõrgem kui algne arvestus.
Halla lisas, et tegelikult on koostöös arhitektidega uus lahendus juba ka laual, aga veel kinnitamata.
“Samas tuleb arvestada sellega, et keegi ei tohi vaateplatvormilt alla kukkuda, nii et väga lihtne pole seda lahendust leida,” tõdes Jõpiselg.
Ainulaadne automaatjulgestus
Tuuletornis on juba valmis Baltikumi kõrgeim, 20 meetri kõrgune ronimissein. Rahvakoosolekul viibijad tundsid muret, kuidas tagatakse ronijate ohutus.
Halla rääkis, et iga ronija peab esmalt läbima väikese testi, kas ta on üldse võimeline seinal ronima ja enda sisse vaatama, kas ta tegelikult tahab ja julgeb seda teha.
“Tegelikult annate enne ronima minekut allkirja, et olete seal omal vastutusel,” lisas Jõpiselg.
Ronijate julgestuse tagab Eestis ainulaadne automaatjulgestussüsteem. “Olen selle ise läbi katsetanud – kui sa poole tee peal väsid ja libastud ning kukud meetrikese allapoole, siis köis tõmbab su kinni – see on lihtne ja lollikindel,” selgitas osavallavanem.
Soomes pidi tema sõnul samalaadseid julgestussüsteeme palju olema, aga neil pole jällegi ühtegi nii kõrget ronimisseina, kui on Käinas. Automaatjulgestusega saab korraga ronida neli inimest.
Pole teistega võrreldav
Loomulikult ei saanud rahvakohtumisel üle ega ümber rahast. “Kui pikas perspektiivis Tuuletorn end ära tasub,” tundis üks saalisolija huvi.
Jõpiselg ütles, et investeeritud 3,4 miljonit eurot keskus ilmselt jääbki tasa teenima: “Tagasiteenimine ja isemajandamine on kaks eri asja. Lähtume sellest, et vald ei peaks Tuuletorni tegevuskuludeks juurde maksma.” Ta tõi paralleele Kõpu tuletorniga: “Seal vast ei käida kümne aasta jooksul kolm korda, Tuuletornis ilmselt sama.” Jõpiselg pakkus, et 30 000 külastajat aastas, mis Tuuletorni kulud nulli toob, võiks elamuskeskusel olla viie aasta pärast.
Huvi tunti veel, kas on uuritud teiste elamuskeskuste käibeid ja kuidas läheb näiteks Kuressaares ja Paides. Halla sõnul ei ole need Tuuletorniga võrreldavad. Jõpiselg lisas, et nad on püüdnud eeskuju võtta PROTO elamuskeskusest, aga see on Tuuletornist kordades suurem. “Oleme arvestanud, et hooajaväliselt meil üksikkliente eriti pole. Kui Tuuletorn oleks üksi, ilma ujula ja kohvikuta, poleks mõtet seda talvel lahti hoida,” leidis osavallavanem.
Parkimiskohti Tuuletorni juurde praegu lisaks rajada plaanis pole. Lootus on sellel, et kui aastal 2021 peaks valmima uus Käina kaubanduskeskus, eelistavad paljud kasutada poe parklat ja ühendada elamuskeskuse külastuse poeskäiguga. “Pole mõtet rajada püsivat parklat, mis kahe aasta pärast tühjalt seisab,” ütles Jõpiselg
Kümmekond töökohta
Lisaks juba palgal olevale juhataja ametikohale tuleb Tuuletorni veel kolm juhtivat ametikohta – teenindusjuht, turundus+programmijuht ja ronimisseina juht. “Kõlab küll uhkelt, aga tegelikult igaüks vastutab oma osa eest,” ütles Jõpiselg. Lisaks palgatakse elamuskeskusesse veel kuus kuni seitse töötajat. “Eks seda näitab hooaeg, kui palju töötajaid siia tegelikult vaja on,” lisas Kristina Halla.
Jõpiselg märkis, et Tuuletorni nõukogusse kuuluvad puhtalt äritaustaga inimesed: “Eks nemad vaatavad hästi tulu-kulu põhiselt seda asja, kas on võimalik palgata või mitte.”
Külastajaid mahub Tuuletorni korraga sadakond. Elamuskeskuse kohvik mahutab talvisel ajal 40 külastajat, suvel koos välisterrassiga teist sama palju veel.
Tuuletorn avatakse külastajatele juba sel kevadel. Esimestel on võimalus seda uudistada aga juba 23. veebruaril, mil seal leiab aset vallavanema ja volikogu esimehe vabariigi aastapäeva pidulik vastuvõtt.
