Käina kirik sai valgusrüü

Vahetult esimese advendi õhtul, kui Käina kirik oli öö hõlma vajumas, tõi tugev valgusvihk pimedusest esile vana kiriku müürid ja tuled süttisid ka kiriku juures kasvaval kuusel.
Hiiumaa vanimate ehitiste hulgas on 1500. aastate paiku ehitatud ja 1941. aastal pommi­tabamuses varemeiks põlenud Käina kirikul auväärne koht – nüüd rõhutab seda ka valgustus. “See on ilus algus uuele kiriku­aastale, mis algab esimese advendiga,” rõõmustas EELK Käina koguduse diakon Triin Simson valgustatud kirikut silmitsedes.
Käina kirik on koguduse hoole all ja Simsoni sõnul oli koguduseliikmete mõte selles, et kirik saaks tähelepanu pimedal ajal ka. “Jõulukuusk on nagu boonus siin juures, peamine on see, et kirik saaks valgustatud – nagu paljud kirikud mujal.”
Lisaks tõi ta mõttekäigu, et nüüd, mil Käina alev laieneb uute ehitistega maantee poole, ei jää ajalugu tahaplaanile ning uus ja vana täiendavad üksteist.
Käina koguduse juhatuse liige Tiina Veem rääkis, et kui kogudus on kirikuvaremetes sündmusi korraldanud, on nii külastajad kui korraldajad leidnud, et kiriku müürid võiksid olla valgustatud. Nii see mõte idanes… ja siis võttis koguduse ja osavallaga ühendust Väino Koolmeister, kes pakkus välja lahenduse, kuidas kirikut pimedal ajal valgustada.
Valguslahendus täieneb
Koolmeister ütles, et praeguseks on põhiosa tööst tehtud – kaablid veetud ja üks valgusmast paigas. Tulemus on kõigile näha, kuid natuke täiendamist seisab veel ees. Kuna Itaaliast saabusid vale mõõduga kinnitused, ei saadud kõiki nelja valgusmasti advendiaja alguseks veel paika. Siiski usub Koolmeister, et jõuludeks on kogu projekt lõpetatud.
Neljale mastile kinnitatud valgustid hakkavad kirikut valgustama neljast diagonaalist. Prožektoreid on kolme eri tüüpi, kuigi väljanägemine on kõigil sarnane. Koolmeister selgitas, et kõige kitsam valgus­vihk on 17kraadise optikaga ja see näitab valgust torni peale, üks on päris laia valgusvihuga, mis haarab ehitist horisontaalis ühele ja teisele poole. Kolmas n-ö vahepealne, peab ära valgustama mingi kindla pinna, näiteks katuse.
Tööd toimusid muinsus­kaitse järelevalve all ja piiranguid silmas pidades. Näiteks oli algselt plaan panna valgusti peasissepääsust vasakule, et valgus oleks torni peale paistnud mõlemast diagonaalist. Aga kuna seal on vana kalmistu, tuli arvestada piirangutega ja leppida sellega, kui kaugele lubati kaevata.
Millal kiriku valgustamise idee tekkis, ei osanud Koolmeister öelda, kuid juba ligikaudu 15 aastat tagasi said tema algatusel valgustuse Pühalepa kirik, Emmaste kirik ja Väino kodukohakirik Mänspel.
“Nii professionaalselt ei suutnud me siis seda teha, oma põlve otsas sai neid lahendusi mõeldud,” meenutas Koolmeister. Praegu on suurematel valgustusfirmadel oma toodangu jaoks arvutiprogrammid, mis vastavalt hoonele ja seatud tingimustele leiavad sobivad valgustite kõrgused ja tüübid.
Tänu oma kogukonnale
Selline projekt valmis nüüd ka Käina kiriku valgustuse jaoks, aga esialgse, n-ö säästu­variandi mõtles elektrikuna töötav Koolmeister ise välja. Ka on ta lubanud teha selle töö enda ja kogukonna rõõmuks tasuta, nagu tegid seda tasuta ka osa töömehi, kes kiriku valgustust paigaldasid. Materjalide, sisseostetud tööde ja tehnika kasutamise eest tuleb siiski hankijatele maksta. Samas on ka valgustite hulgi­müüja olnud vastutulelik ja müünud kauba omahinnaga, ise sellelt teenimata. “See on oluline toetus, mis vähendas nende maksumust ligi poole võrra,” on Väino Koolmeister toetuse eest tänulik.
Koomeister ütles, et on veel midagi, mille eest ta on tänulik. Kui seitse aastat tagasi hävisid tulekahjus kogu ta töökoda ja garaaž, oli tal enda sõnutsi palju abi kogukonna toetusest. “Tookord suutsime end teiste abi toel kuu-kahega jalule töötada. Mul pole midagi rohkem vastutasuks pakkuda kui see, mida olen õppinud ja millega aastaid tegelenud,”
Tasutakse annetuste abil
Tiina Veem rääkis, et kuigi asjad arenesid kiiresti, sujus kõik ladusalt. “Läks nii, et Käina osavalla ja muinsuskaitseameti poolt takistusi ei olnud. Pigem saime neilt toetust plaani elluviimiseks,” kirjeldas ta esimesi samme.
Edasine loetelu neist, kes kaasa aitasid, sai päris pikk. Kõikide mõõdistuste ja alusplaanidega nõustus tegelema Toomas Vikerpuur, kaablikraavi kaevetöödel osalesid arheoloog Monika Reppo, OÜ Kemehh töömehed, abilised Mati Kogerma, Enn Veem ja muidugi Väino Koolmeister.
Valgustite paigaldamise eest seisiski hea OÜ Väino ja KO: Väino Koolmeister, Siim Koolmeister, Taavi Teller ja Sander Teller. Valgustid ja valguslahenduse projekteeris AS Esvika Elekter.
Tööde maksumus kokku on Veemi arvestuste järgi ligi 6000 eurot. Tasumise on kogudus enda peale võtnud ning kasutab selleks kogudusele Käina kiriku heaks ja selle eksponeerimiseks tehtud annetused ja toetused summas 2818 eurot.
Veem ütles edasi Käina koguduse tänusõnad kõigile, kes läbi aastate on annetuste või vabatahtliku panusega koguduse toimetamisi toetanud.
Ühtlasi on EELK Käina Martini kogudus tänulik kõigi täiendavate toetuste eest. “Kui see töö, mida oleme Käina kiriku jaoks teinud, kogukonnale või Hiiumaa külalistele korda läheb, siis ehk leitakse ka võimalusi omalt poolt neid töid jõukohase summaga toetada,” söandas Tiina Veem loota. Koguduse kontaktid leiab veebist www.dago.ee/kaina

Vahetult esimese advendi õhtul, kui Käina kirik oli öö hõlma vajumas, tõi tugev valgusvihk pimedusest esile vana kiriku müürid ja tuled süttisid ka kiriku juures kasvaval kuusel.
KATI KUKK
kati.kukk@hiiuleht.ee
Hiiumaa vanimate ehitiste hulgas on 1500. aastate paiku ehitatud ja 1941. aastal pommi­tabamuses varemeiks põlenud Käina kirikul auväärne koht – nüüd rõhutab seda ka valgustus. “See on ilus algus uuele kiriku­aastale, mis algab esimese advendiga,” rõõmustas EELK Käina koguduse diakon Triin Simson valgustatud kirikut silmitsedes.
Käina kirik on koguduse hoole all ja Simsoni sõnul oli koguduseliikmete mõte selles, et kirik saaks tähelepanu pimedal ajal ka. “Jõulukuusk on nagu boonus siin juures, peamine on see, et kirik saaks valgustatud – nagu paljud kirikud mujal.”
Lisaks tõi ta mõttekäigu, et nüüd, mil Käina alev laieneb uute ehitistega maantee poole, ei jää ajalugu tahaplaanile ning uus ja vana täiendavad üksteist.
Käina koguduse juhatuse liige Tiina Veem rääkis, et kui kogudus on kirikuvaremetes sündmusi korraldanud, on nii külastajad kui korraldajad leidnud, et kiriku müürid võiksid olla valgustatud. Nii see mõte idanes… ja siis võttis koguduse ja osavallaga ühendust Väino Koolmeister, kes pakkus välja lahenduse, kuidas kirikut pimedal ajal valgustada.
Valguslahendus täieneb
Koolmeister ütles, et praeguseks on põhiosa tööst tehtud – kaablid veetud ja üks valgusmast paigas. Tulemus on kõigile näha, kuid natuke täiendamist seisab veel ees. Kuna Itaaliast saabusid vale mõõduga kinnitused, ei saadud kõiki nelja valgusmasti advendiaja alguseks veel paika. Siiski usub Koolmeister, et jõuludeks on kogu projekt lõpetatud.
Neljale mastile kinnitatud valgustid hakkavad kirikut valgustama neljast diagonaalist. Prožektoreid on kolme eri tüüpi, kuigi väljanägemine on kõigil sarnane. Koolmeister
selgitas, et kõige kitsam valgus­vihk on 17kraadise optikaga ja see näitab valgust torni peale, üks on päris laia valgusvihuga, mis haarab ehitist horisontaalis ühele ja teisele poole. Kolmas n-ö vahepealne, peab ära valgustama mingi kindla pinna, näiteks katuse.
Tööd toimusid muinsus­kaitse järelevalve all ja piiranguid silmas pidades. Näiteks oli algselt plaan panna valgusti peasissepääsust vasakule, et valgus oleks torni peale paistnud mõlemast diagonaalist. Aga kuna seal on vana kalmistu, tuli arvestada piirangutega ja leppida sellega, kui kaugele lubati kaevata.
Millal kiriku valgustamise idee tekkis, ei osanud
Koolmeister öelda, kuid juba ligikaudu 15 aastat tagasi said tema algatusel valgustuse Pühalepa kirik, Emmaste kirik ja Väino kodukohakirik Mänspel.
“Nii professionaalselt ei suutnud me siis seda teha, oma põlve otsas sai neid lahendusi mõeldud,” meenutas Koolmeister. Praegu on suurematel valgustusfirmadel oma toodangu jaoks arvutiprogrammid, mis vastavalt hoonele ja seatud tingimustele leiavad sobivad valgustite kõrgused ja tüübid.
Tänu oma kogukonnale
Selline projekt valmis nüüd ka Käina kiriku valgustuse jaoks, aga esialgse, n-ö säästu­variandi mõtles elektrikuna töötav Koolmeister ise välja. Ka on ta lubanud teha selle töö enda ja kogukonna rõõmuks tasuta, nagu tegid seda tasuta ka osa töömehi, kes kiriku valgustust paigaldasid. Materjalide, sisseostetud tööde ja tehnika kasutamise eest tuleb siiski hankijatele maksta. Samas on ka valgustite hulgi­müüja olnud vastutulelik ja müünud kauba omahinnaga, ise sellelt teenimata. “See on oluline toetus, mis vähendas nende maksumust ligi poole võrra,” on Väino Koolmeister toetuse eest tänulik.
Koomeister ütles, et on veel midagi, mille eest ta on tänulik. Kui seitse aastat tagasi hävisid tulekahjus kogu ta töökoda ja garaaž, oli tal enda sõnutsi palju abi kogukonna toetusest. “Tookord suutsime end teiste abi toel kuu-kahega jalule töötada. Mul pole midagi rohkem vastutasuks pakkuda kui see, mida olen õppinud ja millega aastaid tegelenud,”
Tasutakse
annetuste abil
Tiina Veem rääkis, et kuigi asjad arenesid kiiresti, sujus kõik ladusalt. “Läks nii, et Käina osavalla ja muinsuskaitseameti poolt takistusi ei olnud. Pigem saime neilt toetust plaani elluviimiseks,” kirjeldas ta esimesi samme.
Edasine loetelu neist, kes kaasa aitasid, sai päris pikk. Kõikide mõõdistuste ja alusplaanidega nõustus tegelema Toomas Vikerpuur, kaablikraavi kaevetöödel osalesid arheoloog Monika Reppo, OÜ Kemehh töömehed, abilised Mati Kogerma, Enn Veem ja muidugi Väino Koolmeister.
Valgustite paigaldamise eest seisiski hea OÜ Väino ja KO: Väino Koolmeister, Siim Koolmeister, Taavi Teller ja Sander Teller. Valgustid ja valguslahenduse projekteeris AS Esvika Elekter.
Tööde maksumus kokku on Veemi arvestuste järgi ligi 6000 eurot. Tasumise on kogudus enda peale võtnud ning kasutab selleks kogudusele Käina kiriku heaks ja selle eksponeerimiseks tehtud annetused ja toetused summas 2818 eurot.
Veem ütles edasi Käina koguduse tänusõnad kõigile, kes läbi aastate on annetuste või vabatahtliku panusega koguduse toimetamisi toetanud.
Ühtlasi on EELK Käina Martini kogudus tänulik kõigi täiendavate toetuste eest. “Kui see töö, mida oleme Käina kiriku jaoks teinud, kogukonnale või Hiiumaa külalistele korda läheb, siis ehk leitakse ka võimalusi omalt poolt neid töid jõukohase summaga toetada,” söandas Tiina Veem loota. Koguduse kontaktid leiab veebist www.dago.ee/kaina