Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütles “Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus, et eksperte teevad murelikuks riigid, kus nakatanute arv on väga väike või puudub, sest see näitab, et seal ei suudeta haigusjuhte tuvastada.
Millal sai terviseamet aru, et nüüd on olukord tõsine ka Eestis?
Rahvaterviseeksperdid pööravad alati erilist tähelepanu, kui tekib uus viirus. Terviseamet saatis esmase teavituse juba 14. jaanuaril, et Hiinas on tuvastatud uus koroonaviirus ja enne seda oli ka teade selle kohta, et Hiinas on palju teadmata põhjusega kopsupõletikujuhtumeid ja arvatakse seal olevat mingi uus nakkushaigus. Selles mõttes erikäsitlus on olnud algusest peale ja seda tuleb hoida, kuni levikuperioodi lõpuni.
Mis on praegu positiivne stsenaarium ja mis on negatiivne?
Postiivne stsenaarium on see, kus me praegu oleme, et see haigus ei hakka kohapeal levima. Me tuvastame ka edasi sissetulnud haigusjuhte. Ka tänaseks (reedel – toim) tuvastatud haigusjuhtude puhul annab fooni Itaalia haiguspuhang. Inimesed käivad ju tõenäolisemalt Itaalias kui Hiinas. Reisimine on see, mis võimaldab sellel haigusel levida. Must stenaarium on see, et haigus levib püsivalt ja ulatuslikult kohapeal, tekivad üksikud rasked ja kriitilised haigusjuhud.
Kui valmis Eesti on selleks, et ühel hetkel ei saa enam haigestunuid saata kodusele ravile? Kui palju raskeid haigeid on Eesti meditsiinisüsteem valmis vastu võtma?
Siin tuleb lähtuda sellest, et statistiliselt 80 protsenti ei vaja haiglaravi. Ma olen prognoosinud, et kui me räägime siin, et hooaja lõpu seisuga haigestub kaks protsenti elanikkonnast, siis Eesti haiglavõrk saab nendega hakkama. Olen toonud 2017. aasta gripi näidet, see oli pisut karmim gripihooaeg kui keskmiselt. Siis vajas ligi 2000 patsienti haiglaravi, 200 oli kriitilises seisundis ja suri 95 inimest.
Allikas: Hanneli Rudi, ETV “Aktuaalne kaamera”
6. märts 2020
