Arst kinnitab uuringu tulemusi – ka Hiiumaa laste kehakaal ronib ülesmäge, sama meelt on treenerid.
Tervise arengu instituudi (TEI) mullu valminud uuringust selgus, et ülekaaluliste ja rasvunud kooliõpilaste osakaal Eestis tõusis viie aastaga ligi kaks korda. Üheks põhjuseks valed toitumisharjumused, aga ka vähene liikumine.
Arst: kõnni jala ja söö koolilõunat
Kärdla perearsti Lia Prigoda sõnul on tõesti paljud lapsed ülekaalulised. Arst leiab, et sellel võivad olla erinevad põhjused.
Näiteks selgus, et poolte uuringus osalenud õpilaste hinnangul mõjutab nende üldisi toitumisharjumusi kõige enam kodune toiduvalik.
“Hindan kõrgelt ka koolis pakutava toidu osa,” ütles perearst. “Valesti teevad need lapsed, kes loobuvad soojast lõunast ja ostavad nälja peletamiseks rämpstoitu. Laps peab aegajalt magusat saama, aga kord päevas soe toit on kohustuslik.”
Probleemina näeb ta ka seda, et lapsed liiguvad vähe. “Hommikuti võib ju ajapuudusest lapsed autoga kooli või lasteaeda tuua. Õhtul koju peaks aga õpilased jalgsi minema ja lasteaiast tulles võiks lapsevanem koos lapsega koju jalutada,” ütles Prigoda.
Tennisetreener: Ülekaal on suhteline
“Ülekaalulisus on siiski suhteline mõiste. Ülekaalulisi lapsi meil leidub, kuid õnneks veel mitte katastroofiliselt palju,” ütles tennisetreener Tiiu Masing.
Tema hinnangul on mõni noor teistest lihtsalt tugevama kondiga ja see annab ka suurema kehamassi. “Need, kes teistest kogukamad, tulevad treeningutega väga hästi toime, kui neil on tahe liikuda,” kinnitas Masing. “Algul võivad nad ehk kiiremini väsida, aga trennis käies hakkavad nad kehakaalu kaotama.”
Treener leidis, et kehakaal mõjutab kindlasti sportlikke tulemusi, kuid märksa olulisem on see, kui palju lapsel endal on tahtmist pingutada. “Meie eesmärk ei ole arendada tippsporti, vaid anda lastele juurde üks kogu maailmas üheselt mõistetav niiöelda võõrkeel – tennisemänguoskus,” ütles Masing.
Sobiv treeningumaht leitakse igaühele sõltuvalt vanusest, sellest, kas laps on algaja või juba edasijõudnu, millega ta lisaks koolis õppimisele veel tegeleb, millised on lapse enda ja vanemate ootused tema sportlike tulemuste suhtes jne.
Treener: Tegureid rohkem
Kergejõustikutreener Toivo Pruul tõdes, et pikkade tööaastate jooksul on eriti poisid läinud suuremaks, kuid neil, kes käivad aastaid spordiringis, ei ole ka liigset kehakaalu.
“Üldiselt arvatakse, et laste ülekaalulisust põhjustavad vähene liikuvus ja ebaratsionaalsed toitumisharjumused. Päris nii lihtne see ei ole, on veel väga palju tegureid, mis võivad põhjustada ülekaalulisust või rasvumist. Nimetagem pärilikkust, stressi, reklaami ja sõprade mõju,” loetles Pruul.
“Treeningutele tulev ülekaaluline laps on tunnistanud probleemi olemasolu ja see on kindel samm muutusteks paremuse poole,” kinnitas treener.
Muidugi on vaja meelekindlust ja püsivust, et jõuda ka tulemusteni, kuid treeneri sõnul sõltub see eelkõige lapsest enesest. Enne kui treener saab täismahus treeningukoormust rakendada, peab spordipoiss või -tüdruk mitu aastat sihikindlalt treenima. “Aastakümneid tagasi talusid lapsed spordiringi tulles suuremat koormust,” märkis Pruul.
Treener on nõus abistama kõiki lapsi, kes tema poole pöörduvad. Pruul meenutas oma 35aastase treeneritöö ainsat juhtumit, kui ta ühele lapsele treeninguvõimaluse ära ütles. Seda otsust kahetseb ta siiani. “Andekus võib avaneda erinevas eas ja tulemused tulevad harjutades. Tihti on nii, et suur edu väga noorelt võib saada hiljem hoopis suureks komistuskiviks,” ütles Pruul.
Tema leiab, et 10.–12. eluaastani ei peaks lapsed veel tugevalt treenima, sest paljud kehalised võimed alles arenevad selles eas hoogsalt. Selle asemel peaks lapsele jääma mängu- ja liikumisrõõm. “Täiskasvanud, tehke nii, et lastele jääks sportimisrõõm alles kogu pikaks eluteeks,” on tema soovitus.
