Kuues pilt.
Ojaküla saar oli kunagi võimas puu. 1970ndate algul 26 meetrit kõrge ja tüveümbermõõt 4,3 meetrit. Paraku murdus ta 1988. aasta 30ndal novembril kahe meetri kõrguselt. Kuid ma mäletan veel seda tüvejäänust seal oja kõrval teeserval seismas. See oli tõeliselt võimas vaatepilt.
Kuid rohelise tammelehega kivitulba juures on mõned saarejäänused ikka veel alles. Veelgi hämmastavamad on nii ammu ojja langenud tüveharude säilimine. Seal risti üle hetkel kuivanud ojasängi nad lebavad, pisut punakad ja vetruvalt vamja pealispinnaga, justnagu korgitamme korp.
Mõte läks eelmise sügise Laiksaare käigule Metsepoles. Seal jäin hiljaks, Eesti kõige kõrgem, veidi üle 30 meetri kõrge künnapuu oli kah ojja langenud. Küllap tolle tüve hääbumine kestab samuti aastakümneid.
Mõnus koht on see kaduva Ojaküla saare asupaiga naabrus. Kiviaiajupike, peakohal varjupakkuv tiibades vahtra rohelus, kõrval ojasäng. Ja kaevust sai joogivett võtta.
Seitsmes pilt.
Ülendi ohvripärn ehk pühapuu ehk äbajumal on tõeline ime. See, kuidas ta põletamise järel fööniksina ellu ärkas… Tema tüveõõnsusesse toodi muiste ande. Ning siis sügisel 1989 pani keegi vaimselt haige sinna kergsüttivat materjali ja pistis tule otsa.
Kuid pärn võsus taas. Aina kõrgemaks saab uute harude kogumik. Sukeldusin selle sisse. Nagu ära kaitsvas onnis olnuks, rohelise valguse varjus. Vana viltune pahklik tüvi on osaliselt ikka endiselt alles. Mõned söetükid sellest maha pudenenud…
Miks ainult neid linte nii kõvasti ta okstele soonima seotakse?
Kaheksas pilt.
Laialehiste puude vaeses Kõpus kasvab kaks põlist jalakat. Neist Hirmuste taluhoovi puu on maapinnalt mõõdetuna Eesti kõige jämedam jalakas üldse. Meie tegime aga põgusa peatuse Kiduspe teepervel elava jalaka juures.
Milline suurejooneline puu! Tüveläbimõõt maapinnalt kuus jalga. Ametlikud andmed kümnekonna aasta eest: tüve rinnasümbermõõt 458 cm, millega Eesti jalakate seas suisa kolmandal kohal. Puu kõrgus küünib 20 meetri kanti. Sihvaka toeka puu ribikooreline ülessööst on tase omaette. Kahjuks on üks puuharu kuivamas. Kauaks teda veel?
Kiduspe jalakahiiu ümbruskonnas kasvab teisigi jalakaid. Kas kõik need on tema järglased? Ja kas võiks saada keegi neist kord samuti nõnda vägevaks?
TAPIO VARES