Ametikooli palkmaja ehitaja eriala juhtõpetaja Andres Veel andis augusti algul Hiiu Lehele intervjuu, millest sel sügisel ametikooli õppima tulijatel ehk üht-teist kõrva taha panna.
Äsja oli Suuremõisa lossi hoovil lõppenud 10. palkmajaehitajate kutsevõistlus, kus rekordilise 25 võistleja seas 15 olid Hiiumaa ametikooliõpilased või vilistlased, osales ka üks norralane. Pärimusnädala Hiiu Saun ja palkmajaehitajate kutsevõistluse ettevalmistusest, võistlemisest ja emotsioonidest rõõmus ja väsinud Andres Veel ütles, et ametikoolil on koostööpartner Norras ja Ole Ivar Lierhagen on nii sealse kooli kui ettevõtte esindaja.
“Nende ametikooli õpilased käivad siin vahvärk-ehitust õppimas ja meie omad õpivad Norras palkmajaehitust,” rääkis Veel. “Selline kogemus ei lase tekkida olukorral, kus õpilased lõpetavad ametikooli, lähevad ära ja hiljem ütlevad, et nii on õige, sest Hiiumaal öeldi nii. Neile saab selgeks, et seda tööd saab teha mitut moodi ja mida laiem on su vaade, seda rohkem sa arened – näed, et ongi erinevad strateegiad, erinevad asjad.”
Selgub, et Norras pannakse suurt rõhku vanade ehitustavade elushoidmisele. “Mitte arendamisele, vaid just alleshoidmisele – teevad täpselt nii nagu on isad, vanaisad ja vanavanaisad teinud, sest see ongi nende eesmärk. Meie omad õpivad siin samamoodi ehitamist kirve ja saega, aga mingi hetk võtame kätte ka tänapäevased tööriistad, sest lõpetajad peavad tööturul olema konkurentsivõimelised,” ütles Veel.
Selle viie aastaga, mis ta ametikoolis tööl on olnud, on mõndagi muutunud. “Tulin ju tegelikult töömaailmast, küll erialase haridusega ja lühemaajaliste koolituste kogemusega. Kui sa ehk mäletad, ma tulin tegelikult õpetama restauraatoreid. Palkmajaehitaja eriala on olnud kolm aastat ja väga kõva areng on olnud, eriti viimasel ajal. Eks ma ise olen ka muutunud, nagu ka juhendajad ja õppejõud, kes siin käivad.”
Küsimusele, kas juhtõpetaja ise ka ikka õpetab, vastas ta jaatavalt. “Aga nagu ka minu võistluse tulemustest ilmselgelt näha, ma ei juhenda palkmajaehitajaid.” (Naerab mõnuga).
Niinimetatud kirvemeeste kategoorias võistles kaks ja õppijate kategoorias kümme ametikooli õpilast, proffide kategoorias võistles kaks kooli vilistlast. Veel, kes ise tegi kaasa proffide kategoorias, ütles, et tema õpilased panid talle pika puuga ära ja ta jäi nimekirja lõpuotsa.
“See tulemus oli ette teada ja minu jaoks paremat komplimenti ei saagi olla. Midagi üllatavalt selles ei ole, ma lihtsalt tean, kui head nad on.”
Palkmajaehitajaks õppijaid aga juhendab Andres Veeli tsiteerides “pretsedenditult maailma tippude hulka kuuluv juhendaja Ivo Leiaru, kes on ka väga hea praktik”. “Ma ütleks, et ta on sündinud juhendajaks – seal ei ole midagi õppida – sul kas on see soolikas sees või ei ole ja temal seda on ja kui vaadata, millised tulemused meie õppijatel on, siis sealt tuleb ikka “siidi”.”
Intervjuu
Kuidas õnnestus nii äge võistlus saarele tuua?
Andres Veel: Varasemad kaheksa aastat on palkmajaehitajate kutsevõistlus toimunud Räpina Hea kodu päevadel, mille juurde me ennast nii-öelda lülitasime. Mingi aeg sai otsustatud, et paneks selle võistluse mööda Eestit ringlema. Eelmisel aastal sai tehtud Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumis puitmajapäev, muuseum tuli kaasa ja tegi oma ürituse. Siis saigi otsustatud, et juubeli, kümnenda teeme siin, kuna palkmajaõpe Hiiumaa ametikoolis on kogu Eesti mõistes väga unikaalne asi. Sellele meil siin kusagil konkurentsi ei ole, ka lähimaades ei ole midagi sellist nii väga varrukast võtta. Veel sai mõeldud, et võiks samuti mingi toetava ürituse teha ja tulemuseks oli Hiiumaa pärandkultuuri nädal Hiiu Saun, mille me siin selle suure pauguga kokku võtsime. Need viiepäevased koolitused ja kõik see sündmuste jada, mis esmaspäevast
[27. juulist] alates on eelnenud, oli tegelikult sissejuhatus sellele võistlusele. Nagu ma aru sain, olid need koolitused täielik õnnestumine ja osalejad olid väga-väga rahul.
Kas tänase kutsevõistluse tulemused peegeldavad ka ametikooli taset?
Eks see peegeldab ikka seda ka, aga ega kool pole ainult see, et võtame riiulist õppekava ja otsime, kes “selle asja ära teeks”. Seal on ikka väga palju osapooli ja mis seal salata, õppijad ise on ülitähtis osa. Kui vaatame konkreetselt palkmajaehitaja eriala, siis seda tulevad õppima teistsugused inimesed. Nad ei küsi, mis ma võistlusel auhinnaks saan või kas ma võin varem koju minna. Kui nad on sessil, siis väga tihti juhtub, et viimasel õhtul enne kümmet keegi töökojast ära ei lähe, aga vabalt võib minna ka üle kesköö. See kambavaim on lihtsalt äge ja kõik see punt on olnud meile siin võistluse korraldamisel abiks terve selle nädala. Neil ei olnud sessi ja keegi ei küsinud ka, et miks ma pean praegu tulema. Sellistel hetkedel meenub mulle ühe hea sõbra ütlemine: kes kogub marke, kes märke, kes pudelikorke või -silte, tema kogub inimesi enda ümber. Praegu ma mõtlen, et mul nii ongi ja kas rikkalikumat “kollektsiooni” on üldse kellelgi vastu panna.
Mis on saanud angaarist, mille palkmajaehituse jaoks kolist tühjaks tegite?
See ilusa nimega palgikoda, koleda nimega angaar, on praegu otsast lõpuni palkhooneid ja tööd täis. Päris suure leevenduse ruumipuudusele saime vallaga koostöös, kui meile anti kasutada kunagi katlamajaks ehitatud hoone, kus viimati oli sees vabatahtlik tuletõrje. See on ka juba kõrini täis. Tööriistabaasi kannataks seal veel arendada, et peaks vähem aega panema selliste asjade peale, mis ei ole õppe põhiteema.
Kes on teie koostööpartnerid?
Meil on selles mõttes pööraselt hästi läinud, et oleme algusest peale teinud koostööd Eesti puitmajaliiduga ja Eesti juhtivate palkmajatootjatega. Nendega on täpselt sama teema nagu õppijatega – pole kunagi vaja helistada ja küsida, kas te saaksite või kas te tuleksite. Kas on vaja juhendajat meie poistele või minna praktikale – kõik uksed on lahti.
Miks palkmajaehitust õpivad ainult mehed?
Tegelikult on meil esimesest lennust väga edukas ja tubli vilistlane Vilja Treialt. Algul me kahtlesime ja vastuvõtukatsetel mõtlesime, et võtame ta õppima selle mõttega, et palkmajaehituses on puudu ka headest joonestajatest. Hea joonestaja aga on kindlasti see, kes on varem olnud hea praktik. Ka on naised teadagi väga täpsed. Kui ausalt öelda, siis sellise arvestusega sai ta vastu võetud. Oli heas mõttes üllatus, millist julgust tööriistadega toimetada, kui head kätt ja silma, tehnilist taipu ja arusaamist võib naisterahval olla – müts maha!
Kui suur on konkurss ühele õppekohale?
Alla kahe ei ole kunagi olnud. Vastu tahaks võtta kümme kuni kaksteist õpilast, aga nii vähe ei saa. Võtame neliteist vastu ja praktika näitab seda, et esimese aasta lõpuks on suure tõenäosusega kolm inimest läinud. Kuna tegemist on täiskasvanuõppega, siis inimesed teevad seda oma töö ja muu elu kõrvalt. Töökohaga võib midagi muutuda, peres võib midagi muutuda ja täiesti objektiivsetel põhjustel tuleb pooleli jätta. Seda, et lihtsalt ei viitsi, ei ole. Kuna konkurss on suur, siis tunnetavad kõik väga hästi, et kellelgi jäi tema pärast õppima tulemata ja oleks väga vastutustundetu sellesse kergekäeliselt suhtuda. Kui teise aasta lõpuks on neljateistkümnest edukaid lõpetajaid kaheksa, siis see on hea juba. Kõik, mis tuleb lisaks, on pluss, kuna õpe ei ole väga kerge. Tundub küll, et korra kuus olen nädal aega koolis, aga tegelikkus on see, et iseseisvat tööd on jube palju. Meil ei ole sellist asja, et lugege raamat läbi, homme teeme kontrolltöö. Iga teema kohta, mida me siis õpime, peab õpilane sisuliselt ise koostama sõna otseses mõttes käsiraamatu, milles on teema kohta 60–80 lehekülge, pluss joonised. Seda lugedes suudab lugeja selle asja järgi teha, saab aru, miks seda just nii on tehtud ja kuidas veel on võimalik teha. See on päris suur töömaht nii õppijatele kui juhendajatele.
Millise “paberi” lõpetaja ametikoolist saab?
Edukal lõpetamisel on nad siit koolist saanud palkmaja ehitaja neljanda kutsetaseme. Sellest aastast on kutsetaset natuke muudetud, on puitmaja ehitaja spetsialiseerumisega palkmaja ehitajaks ja käsitöö palkmaja tootjaks-renoveerijaks. Nii et nad saavad siit koolist nii põhikutse kui mõlemad spetsialiseerumised neljandal tasemel. Selle diplomi väärtus on, et sellesama kutse viies tase annab õiguse teha ehitustöid. Kui meie kooli lõpetanul on kaks aastat tööstaaži, siis nad saavad juba tulla viienda taseme eksamile ja omandada samasugused õigused nagu praegu saavad tehnikaülikooli lõpetajad. Teiseks püüame Eesti puitmajaliiduga tõsta selle kutse väärtust, et tulevikus oleks palkmajaehitaja kutsetase kvaliteedimärk.
