Hiiumaal aa jühtun sedas, et öhe korraga aa mütme kooliga sandid lood. Möni peev tagasi ütles Hiiumaa vabakool, et nad äi jäksa änam jätkada. Heinaaeg aa kee ja meite riik niidab va kärpevigadiga naa laiad kaared, et suur tükk Hiiumaa ammedikooli paistab ka ette jäävad. Söused jüba tehet vöi ees olevad otsused tehendavad meite jäuks kahjuks seda, et inimest jeevad ilma tööta vöi kolivad Hiiumaald minema.
On söune ütlemine, et parem öudne löpp kut löputa öudus. Tihtipeele leheb sedasi, et katsudakse ikka kudad moodi hakkama saada, nähtakse herpsasti vaeva, et üsna veri ninast väljas, aga ikka äi lehe önneks. Hiiumaa vabakool tegi nüid oma raske otsuse ee ja pani uksed kinni. Kooli pidamine Köppus oli suur ja raske töö, aga see oli seda vaeva väärd. Ainuld et erakooli tegemise jäuks aa palju asju vaja ja köikse rohkem aa taris öpilasi.
Kooli aideti ja toetadi mehesti. Seda tegi meite vald ja sajad inimest. Kool kogus mütu korda raha ja inimest antsid tuhandeid eurusid, et kool ikka alles jeeks. Aga erakool aa ju etevötlus ja seda´p saa tehja, kui sool klientisid pole. Kool aa kallis asi ja sest äi tule midad, kui sa peed selle jäuks iga aasta inimeste keest raha korjama. Öhe aasta katsud, teise aasta katsud, aga kui ikka asjaks äi lehe, peed oma vastu aus olema ja uksed kinni panema, naagut Köppus tehtigid.
Suuremöisa koolis aa jällegid täitsa teina lugu. Seel aa köik olemas, mes hee hariduse jäuks taris leheb. On öpedajad ja on öpilast. Aga sösune tunne aa siiskid, et kuskil kabinettis istuvad inimest, kis vahtivad tabelide seest numbreid, rehkendavad natust ja mötlevad, et Hiiumaa aa naa kaugel, et kis senna ikka minna jäksab. Mingu parem Räpinasse. See küll ka teises Eesti otsas, a senna saab vehemald ühe vaardiga söita. Aga kis see ütleb, et hoopiskid Hiiumaal äi vöiks olla Eesti köikse param ja tähtsam aia pidamise kool?
Natust aega tagasi kirjudasid Hiiumaa gümnaasiumi löpedajad sene kohta, milline aa Hiiumaa nende meelest kahekümne aasta pärast. Üsna mütu noord inimest kirjudas, et nad lähtvad siit senepärast minema, et Hiiumaal äi saa körg haridust. Vöib arvada, et Hiiumaal äi ole körg kooli kahekümne aasta pärast ka. Aga pöhikooli löpedaja vöiks ju ammedi ikkagid Hiiumaal saada. Vöib olla olekskid öigem selle peele möölda, et koolis midad teistmoodi tehja, mitte öpedamist ee löpeta. See aa ju selge, et kui üle poole kooli ee vöötakse, kaub teine pool ka üsna nobesti. Sest kui äi ole öpilasi, äi ole kooli ka.
Hiiu keelde pani Järvi Kokla
