Margit Kagadze, kahe tütre ema, pedagoog-noortenõustaja: “Mind kui ema on sügavalt puudutanud soomlanna Raisa Cacciatore poolt kirjutatud raamat “Laste seksuaalkasvatus”. Soovitan seda ka teistele vanematele. Tegemist on sisuka, teaduspõhise, eluliste näidete ja hästi struktureeritud praktilise käsiraamatuga.
Raamat annab vanematele nõu seksuaalsusest rääkimiseks, puudutades enamlevinud eksiarvamusi ja tabusid. Käsiraamatus tuleb juttu väga erinevatel teemadel.Minu arvates on raamatu tugev külg see, et autor on eraldi välja toonud täbaraid küsimusi ja vastuste näiteid koos asjatundjate kommentaaridega. Nii saab lugeja soovitusi, kuidas vastata näiteks viie- kuni kümneaastase küsimusele “Kuidas beebi kõhtu saab?”, kaheksa- kuni kaheteistaastase küsimusele “Mida tunnetega ette võtta?” või kaheteist- kuni viieteistaastaste küsimusele “Millal on armatsemiseks ja suguühteks õige aeg?” Lisaks on välja toodud vanuseastmete kaupa, mis inimese arengus toimub, mis pakub huvi, mida just sel perioodil õpetada, kuidas last ja noort vanemana toetada.
Toon siinkohal raamatust ühe katke, mis loodetavasti tekitab huvi: “Kui laps küsib seksi, nõidade, uimastite, vägivalla või surma kohta, siis on see loomulik ja hea. Küsimus ei tähenda, et tal oleks mingi häire või et teda on ära kasutatud. Niisugusel juhul on võimalik vestlust alustada. Pole tarvis teaduslikult täpseid või absoluutselt õigeid vastuseid. Iga kummalise nähtuse üksikasju pole vaja rääkida, vaid piisab üldjoontes selgitamisest. Kui midagi sobivat pähe ei tule, võib öelda: “Hea küsimus, kuigi hetkel ma sellele vastust ei tea!” Oluline on, et ükski teema ei oleks niisugune tabu, et laps ei tohiks selle kohta küsida. Samuti ei ole vaja alustada kohe ülekuulamisega, et miks laps seda küsib, kuna ta niisugune reaktsioon võib last ehmatada ja ta vaikima sundida. Laps ja noor teeb tähelepanekuid ja küsib, sest see on tema loomuses. Igasugused asjad pakuvad huvi.”
Raamatut on võimalik laenutada ka HUPSi raamatukogust.
