Käroly Teisipäeval kella kolme paiku ulatus hiidlastest geenidoonorite järjekord üle Kärdla kultuurikeskuse sammassaali. Kolmapäeva hommikupoole pidi oma korda kuuldavasti ootama isegi üle kahe tunni. Kõik soovijad geeniproovi anda ei saanudki, sest vereproovi võtmiseks vajalikud nõelad said kolmapäeval enne kella kolme otsa.
Kohaletulnud olid nii suurest huvist üllatunud, aga tol hetkel ligikaudu pooletunnine ootejärjekord neid ei heidutanud ning kannatlikult oodati oma vereandmise järjekorda.
Järjekorras oodanud Regina sõnul soovis ta geenidoonoriks saada uudishimust. “Ehk saan enda kohta teada seda, mida veel ei tea,” märkis ta ja lisas, et geenidoonoriks olemine on ka pisut põnev.
Pikk ootejärjekord Reginale väga suure üllatusena ei tulnud. “Oletasin küll, et järjekord on pikk, aga arvasin, et tööajal ikkagi päris nii palju ootajaid pole.”
Samuti geenidoonoriks saada soovinud Eo sõnul on see talle ammu huvi pakkunud. “Kuna geenidoonoriks sai hakata seni vaid mandril, siis ongi jäänud siiani proov andmata,” ütles ta. Ta nentis, et oli väga üllatunud, kui kuulis raadiost, et ka Hiiumaal saab geeniproovi anda. “Aga sellist järjekorda ma siin küll ei oodanud. Arvasin, et ehk üks-kaks inimest on ootamas.”
Geenidoonoriks soovis Eo saada, sest on elu jooksul niipalju erinevaid haigusi põdenud ja loodab nüüd ka põhjuse teada saada. “Ehk on ka perearstil lihtsam, kui teab, mis soodumused mul on, muidu peab nuputama,” tõdes ta. Lisaks loodab Eo geenitestist vastuse saada sellele, mida arstidelt seni saanud pole.
Tagasisideni 2–4 aastat
Tagasisidet oma geenianalüüsi kohta saavad proovi andnud inimesed kahe kuni nelja aasta pärast. “Meie ise ei tohi vastuseid kellelegi saata, sest seadused piiravad seda, aga loodame need üles panna e-tervisesse, kust inimene ise saab tulemusi vaatama minna,” selgitas Kerli Reintamm Eesti geenivaramust. Tema sõnul lähebki proovidega seepärast niikaua aega, et IT-lahendust pole hetkel veel välja töötatud. “Meie analüüsime proove, eraldame DNAd, aga tagasisideni läheb aega.”
Reintamme sõnul oli teisipäeval geeniproovi pooleteise tunniga silmajärgi andnud sadakond hiidlast. “Inimesi on veel palju oodata, sest huvi geenidoonoriks saamise vastu on igal pool suur,” tõdes ta.
Reintamm lisas, et kõikjal, kus pole Synlabi või haiglas võimalust geeniproovi anda, on inimeste huvi väga suur olnud. “Näiteks eelmine teisipäev käisime Põlvas ja saime kolme-nelja tunniga üle saja proovi ja seda ühe verevõtjaga,” rääkis Reintamm. Hiiumaal oli geenivaramul kaasas kaks vereproovide võtjat.
Teisipäeval andis oma geeniproovi 240 hiidlast, kolmapäeval pisut enne kella kolme päeval oli geenidoonoriks hakanud ligi 160 inimest ehk kahe päevaga sai geenidoonoriks 400 hiidlast. Seda oli märksa enam, kui osati oodata.
Eestis 52 387 geenidoonorit
Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on loonud nii kodumaise kui ka rahvusvahelise arstiteaduse arengule väga olulise andmebaasi, millega 2017. aasta lõpuks oli liitunud üle 52 000 eestimaalase ehk rohkem kui 5 protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast.
Eesti Vabariigi juubeliaastal kogutakse geenivaramusse veel 100 000 inimese andmed, seega on eesmärgiks saada aasta lõpuks Eestis kokku 152 000 geenidoonorit. Suurem hulk geeniandmeid tähendab paremaid võimalusi terviseuuringuteks, haigustega seotud geenivariantide avastamiseks ning geeniinfol põhinevate ennetus-, diagnoosimis- ja ravimeetodite kättesaadavaks tegemist.
Uutele geenidoonoritele tehakse geenikaart, mille alusel saab edaspidi hinnata personaalseid haigusriske ja ravimite sobivust.
Geenivaramu andmebaasis olevad geeniandmed on kavas lähiaastatel integreerida igapäevameditsiini osaks. Projekti eesmärk on anda hoogu personaalmeditsiini arendamisele Eestis.
