Teisipäeva öösel vastu kolmapäeva alanud torm põhjustas saarel ulatuslikke elektrikatkestusi, katkestas parvlaevaliikluse, murdis palju puid ja muutis teeolud väga kehvaks.
Kolmapäeva hommikuks oli Hiiumaal vooluta koguni 1300 majapidamist, saartel ja Põhja-Eesti rannikul oli elektrita majapidamisi kokku ligikaudu 7500. Kõik Hiiumaa rikkebrigaadid olid tormi ajal tööl ja neljapäeva hommikuks suuremas osas majapidamistes vool tagasi. Elektrita oli eile hommikuse seisuga veel 78 majapidamist. Ligi 24 tundi olid vooluta majapidamised näiteks Kukkas ja Hiiessaares, mis said elektri tagasi alles eile keskpäevaks.
Kolmapäeval Kärdlas liigeldes oli kõikjal murdunud oksi, tuul oli nii vali, et lükkas väiksema lapse lihtsalt pikali. Kuna tormituultega kaasnes ka tugev lumesadu, oli teede olukord saarel kohati väga kehv ja õigustatult soovitati elanikel kodus püsida.
Päästeamet sai Hiiumaal 2.–3. jaanuaril seitse tormiga seotud väljakutset. Neist ilmselt tõsiseim, kui kolmapäeva keskpäeval murdus Kärdlas Kalamaja tänaval tugeva tuule tõttu puu ja kukkus kuuri ning veidi ka elumaja peale. Päästjad veendusid, et poleks ohtu inimeste elule ja tervisele. Elanikud eelmaldasid puu hiljem oma jõududega.
Kokku said päästjad tormi tõttu üle Eesti 132 väljakutset. Peamiselt tuli päästjatel tegeleda tormituulte pahanduste likvideerimisega – eemaldati teedele-tänavatele kukkunud puid, käidi kinnitamas või eemaldamas tuulega lahti tulnud katuseplekke ja reklaamtahvleid. Päästeameti info kohaselt ükski inimene tormis viga ei saanud.
Ühendus mandriga katkes
Puhanguti ulatus tuul rannikul ligi 27 meetrini sekundis. Seetõttu katkes terveks päevaks ka parvlaevaühendus Hiiumaa ja mandri ning Hiiumaa ja Saaremaa vahel.
Vedaja TS Laevad soovitas kõigil, kel tingimata vaja mandrile jõuda, seda teha juba tormi eel 1. jaanuaril.
Samuti katkes lennuühendus Kärdlaga. Kolmapäeva hommikul Tallinnast Kärdlasse startinud lennuk pöördus tormi tõttu pealinna tagasi ja lend tühistati. Transaviabaltika esindaja Rene Must ütles, et lennuk tegi kaks katset, et Kärdlas maanduda, kuid ohutuskaalutlusel otsustas kapten siiski Tallinnasse tagasi pöörduda.
Must selgitas, et lennuki maandumisel pole takistuseks ainult tuul, vaid ka raja pinnakatte hõõrdetegur, mis nullilähedase temperatuuri ja jäätunud raja puhul on liiga nõrk.
Hiidlaste jaoks see üllatus polnud ja katkenud ühendus suurt pahameelt ei külvanud – looduse vastu ju ei saa.
Kaja Antons avaldas sotsiaalmeedias tänu parvlaev Leigri perenaisele ja kogu meeskonnale, kes tormilõksu jäänud reisijatele öömaja, maitsvat suppi, tekki ja patju pakkusid.
Katkestus andis end õhtuks tunda nii, et mõne kaupluse mõned riiulid olid üsna tühjad, sest ka kaubaautod ei pääsenud saarele.
Parvlaevaliiklus taastus eile hommikul, mil parvlaev Tiiu väljus kell 6.30 Heltermaalt. Seegi reis aga ei möödunud viperusteta. Tiiu jõudis probleemideta sadamasse, kus selgus, et aparell on kinni jäätunud ja autod parvlaevalt välja ei pääsegi. Olukord lahenes kell 8.07, mil üks meeskonnaliige ronis üle aparelli ja aitas väljastpoolt jääd lõhkuda nii, et aparell lõpuks avanes.
Ole tormiks valmis
Viimase tormi järel soovitas päästeameti vastutav korrapidaja Meelis Mesi kõigil läbi mõelda, kas nemad ja nende kodu on valmis olukorraks, kus õues möllavad marutuuled ja elekter on katkenud. “Enamasti ei tule torm nii ootamatult, et selleks valmistuda ei jõuaks. Laadige mobiiltelefonide akud täis, võimalusel hankige lisaks ka akupank. Samuti võiks igas kodus varuks olla mõne päeva jagu joogivett ja toitu,” ütles Mesi.
Eelmine tugevam torm Hiiumaal oli möödunud aasta 26. septembril, mil tuule kiirus oli kohati koguni 31 meetrit sekundis. Tol korral oli kõige rohkem korraga vooluta 13 500 klienti, Hiiumaal oli sel ajal elektrita üle 1000 kliendi.