Minuomavalitsus.ee kõigi teenuste kokkuvõttes paigutus vald 79 omavalitsuse seas keskmiste hulka.
Kokkuvõttest selgub, et Hiiumaa valla avalike teenuste keskmine on 3,88 punkti, ligikaudu samal tasemel kõigi omavalitsuste keskmisega, mis on 3,90. Enim punkte said Järvamaa ja Harjumaa, vastavalt 4,69 ja 4,33.
Teenusgruppide lõikes kogusid Hiiumaal pakutavad avalikud teenused keskmisest oluliselt kõrgema punktisumma spordi valdkonnas. Saadud 7 punkti oli üldse kõrgeim hinne maakondade avalikele teenustele. Eriti tõusis esile teenuse hea kättesaadavus – üle kümne spordiala lastele ja noortele, üle 12 omavalitsuse toetatud spordiürituse aastas ja aastaringselt hooldatud, valgustatud terviseraja olemasolu ning võimekus kunstlume tootmiseks.
Keskmisest kõrgemad olid Hiiu maakonna punktid rahvatervise ja turvalisuse ning liikuvuse puhul. Maakondade keskmisele tasemele vastavad punktid kogunesid põhiharidusele ja noorsootööle, samuti planeerimist, ehitamist ja energeetikat hõlmavale koondvaldkonnale ning kriisideks valmisolekule. Kui hinne Hiiumaal korraldatud jäätmemajandusele oli täpipealt maakondade keskmine, siis veemajanduses jäi see keskmisest allapoole.
Maakondade võrdluses tõusis keskmisest tasemest kõrgemale hinnang Hiiu valla raamatukogudele, kuid kultuurivaldkond tervikuna sai maakondade keskmisest punkte vähem. Portaali andmetele tuginedes on üheks põhjuseks, et rohkem kui pooltel kultuuri- ja seltsimajadel pole tagatud ligipääsetavus – puuduvad kaldteed, relsid, madalad äärekivid, invaparkimine ja invatualettruumid.
Maakondade keskmisest vähem punkte kogusid täiskasvanute sotsiaalhoolekanne ja alusharidus. Suhteliselt madal oli hinne laste heaoluga seotud teenustele, mis kogus 2 punkti, samas kui maakondade keskmine oli 3,2 punkti.
Siniveer: Vallale on liiga tehtud
Valla avalike suhete osakonna juhataja Liina Siniveer märkis andmeid kommenteerides, et vallale on laste heaoluga seotud teenuste puhul liiga tehtud, sest mitmed kriteeriumid, mis tulemustest välja ei tule, on tegelikult täidetud.
Ühe näitena tõi ta mõõdiku nimetusega “Laste hääl”, millega hinnatakse, kas laste tagasisidet ja arvamust kasutatakse lastekaitseteenuste ja kohaliku elu kujundamisel. Siniveer kinnitas, et laste hääl on maakonnas kuuldavaks tehtud. Hiiumaal on noortevolikogu, kus noored saavad valla arengutesse sõna sekka öelda, kuid portaalis on seda mõõdikut hinnatud kahe teistsuguse kriteeriumiga. Esiteks, kas laste käest kogutakse infot nende seisukohtade ja vajaduste kohta ja kas kohalike otsuste tegemisel võeti neid seisukohti ka arvesse. Teiseks küsiti, kas omavalitsusel on kanal, mille kaudu saavad lapsed anda anonüümset tagasisidet.
Vajalik võrdlus
Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja pidas võrdlusinfot tänuväärseks. “Kohati võib endale tunduda, et mingi valdkond/teema on meil kas väga hästi või halvasti. Võrdlusmoment teistega annab taustinfot, kus asume üldises kontekstis,” põhjendas ta.
Samuti on tema hinnangul hea, et ülevaatele lisaks saab võtta info detailsemalt lahti, süveneda igasse valdkonda eraldi ning analüüsida, mis vajab ekstra tähelepanu.
“Et uuringut tehakse järjepidevalt, on võrdlusmoment ka ajateljel – milles oleme suutnud edasi liikuda, kus on rohkem arenguruumi,” nägi ta veel võrdlusest tulenevaid võimalusi.
SA Hiiumaa Arenduskeskus juhataja Liis Lukase sõnul on portaalis avaldatud info valla jaoks väärtuslik: “Koostöös vallaga on võimalik võtta tulemused analüüsikohaks pikemate plaanide koostamisel.”
Tööriist valijale
Mõttekoja Praxis ja Eesti Väitlusseltsi eestvedamisel toimunud arutelul kõnelenud Praxise juhataja Urmo Kübar tõstis esile, et lisaks omavalitsuste töötajatele on portaal kasulikuks töövahendiks ka kohalikele elanikele. Näiteks võiks enne valimisi üle vaadata, kuidas on kohalik omavalitsus tulnud toime avalike teenuste pakkumisega.
Eelmise aasta muutused kajastuvad veebilehel minuomavalitsus.ee, mis vaatleb kõiki peamisi omavalitsuste vastutusvaldkonna teenuseid enam kui 600 mõõdiku alusel. Kõiki avalikke teenuseid on hinnatud ühtse hindamismetoodika alusel, skaalal 0 kuni 9 punkti. Hindamiseks vajalikud andmed on kogutud riiklikest registritest ja riigiasutuste andmebaasidest ning kohalikelt omavalitsustelt.
