Jälgi meid
Tüür bänner

UUDISED

Hiiumaa šaakal vastas?

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman ütles Postimehele, et Hiiumaal vastas peibutushäälele ulgumisega loom, keda võib pidada šaakaliks.
Praeguseks on kindlalt teada, et Eesti looduses on kolm šaakalit, kes elavad Matsalu piirkonnas. Lisaks on hääle järgi kuuldud ühte isendit ka Hiiumaal Paope kandis.
Šaakalite esinemise tuvastamiseks kasutatakse loomade jooksuajal peibutushäält. Hiiumaal üks loom sellele vastas ja Lotman ütles, et tõenäoliselt võib teda šaakaliks pidada. Kinnituse saaks, kui loom mingi ime läbi näiteks füüsiliselt tabataks või kui ta spetsiaalse rajakaamera pildile jääks.
Lotman pakkus, et Hiiumaale võis üks varem Matsalus identifitseeritud loomadest minna üle jää. Hiiu Leht kirjutas aprilli algul, kuidas Paopelt mitte kaugel, Villamaal elav Aigor Soika nägi enda õuel looma, keda pidas šaakaliks.
Mai algul teatas Kärdla servas, Väike-Aia tänaval elav Õie Mänd, et nägi ühel hilisõhtul oma õuel kompostihunnikusse valatud toidujäänuseid nuuskimas looma, keda ta Hiiu Lehes ilmunud foto järgi pidas šaakaliks.
Lisaks on tulnud teateid ka Saaremaalt ja Viljandimaalt, kuid neis kohtades ei ole veel kontrolluuring vihjeid kinnitanud.
Märtsi lõpus tegid Eesti zooloogid koos Rumeeniast kohale sõitnud spetsialistiga kindlaks, et Läänemaal elab vähemalt kaks šaakalit, tõenäoliselt rohkemgi. Tõestust leidis see nii jälgede, ulgumiste kui ka rajakaamerasse jäänud piltide põhjal.
Keskkonnaamet teeb kontrolluuringuid, et välja selgitada Eesti looduses olevate šaakalite täpne arv, paiknemine, käitumismustrid ja populatsiooni suurenemisvõimalus.
Keskkonnaministeerium peab šaakaleid võõrliigiks ja Eesti looduse jaoks ebasoovitavaks ning lähtub seejuures rahvusvahelistest juhistest, mille üks olulisemaid põhimõtteid on liik võimalikult kiiresti loodusest eemaldada, enne kui see muutub väga keerukaks ja kalliks või teostamatuks.
Šaakali arvukuse kiire tõus võib suurendada maas pesitsevate lindude, kahepaiksete ja roomajate arvukuse vähenemist.
Võõrliiki tahetakse hakata loodusest eemaldama juba sel sügisel.

Veel lugemist:

JUHTKIRI

Keskkonnaministeeriumi andmebaasis on kirjas Eestis esinevad imetajate võõrliigid, kes tuleks meie loodusest kõrvaldada. Nendeks on kährikkoer, ondatra, mink, maral ja tähnikhirv. Veel on seal...