Suvest on sügis saanud ja meie kodusaare elurütm rahulikumaks muutunud: liiklusvood maanteedel vähenevad, politseipatrullide sekkumist vajavate juhtumite arv kahaneb ning on aega vaadata tagasi Eesti turvalisima maakonna suvele.
Nii nagu enamiku hiidlaste ja meie sõprade jaoks oli ka politseile selle suve tippsündmuseks võidupüha paraad Kärdla linnas.
Jaoskonnas kolleegide ees peetud aastapäevakõnes tõstsin esile, et üheski politseitöös ei saa olla tulemuslik, tehes seda üksi ja oluline on leida partnereid. Suuremas vaates on see kogu politseisüsteemi üks suuremaid väljakutseid. Hiiumaalgi on politseil jätkuvalt arenguruumi koostööpartnerite leidmiseks ning et kogukond meid vääriliste partneritena hindaks. Koostöö aga saab olla tulemuslik, kui mõlemad osapooled seda soovivad. Olukord selles mõttes ei ole saarel kindlasti mitte halb, kuid nagu nimetasin, on mõlemalt poolt arenguruumi.
Milline oli suvi hiidlaste ja Hiiumaa külaliste jaoks? Jätkuvalt on nii, et kui saare peal midagi juhtub, siis on osalised eelkõige hiidlased ise ehk siis huumorit appi võttes ka “pätid“ tulevad siia pigem puhkama. Muidugi erandeid on alati.
Esmalt varavastastest süütegudest. Muudatus kriminaalseaduses, millega seadusandja suurendas kahju piirmäära, millest alates algatab politsei kriminaalmenetluse, ei ole varguste statistikas erilisi muudatusi põhjustanud. Ka süütegude arv on eelmise perioodiga võrrelduna üsna samal tasemel, kuid siiski väikese kasvutrendiga.
Septembri lõpu seisuga on politseile teada antud 105 varavastasest süüteost. Enamasti on tegu varguste ja vandalismijuhtumitega, on ka sõidukite ärandamisi.
Näidetena esitan mõned suurema kahjuga süüteojuhtumid.
Kohe suve alguses, 4. juuni öösel algas kohalike noorte rüüsteretk Emmaste valla Kitsa, Kurisu ja Nurste külla – rikuti põllumeeste tehnikat ja külaelanike sõidukeid.
3. augustil alustati menetlust Käina vallas toime pandud ratastraktori varguse kohta. Traktor leiti hiljem metsast.
7. augustil algatas politsei menetluse varguse kohta Hiiu valla Ülendi külas, seal varastati sõiduautolt neli velge koos rehvidega.
Politseinikele teeb muret, et on kasvabud on laste poolt toime pandud asjade lõhkumise/rikkumise juhtumid, mida on aasta peale kogunenud juba 12. Iga sellise juhtumi järgselt kulub politseil nädal kuni mitu kuud teo toimepanijate tabamiseks. Mõnede juhtumite tõendamine ei pruugigi õnnestuda.
Õnneks on valdava osa noorte käitumisharjumused ja väärtushinnangud paigas. Selle väikese osaga, kes pahategusid toime paneb, saame loodetavasti koostöös kohaliku kogukonnaga olla abiks nende õigele teele suunamisel. Oluline on seejuures hälbiva käitumise varajane märkamine ja võimalikult kiire sekkumine. Kui nn lapsepõlverumalustele õigel ajal piir panna, siis on loota, et tulevikus sellised noored kuritegelikule teele ei kaldu, nad tulevad toime oma kasvuraskustega ja teevad vajalikud järeldused.
Nii mõnigi pahategu võib olla toime pandud tähelepanuvajadusest või vajadusest gruppi kuuluda ning üksikeksimuse tõttu ei tohiks sellist noort aastateks sildistada. Kui praegused täiskasvanud meenutavad oma nooruspõlve, meenub ilmselt nii mõndagi, mida tagantjärele põhjust häbeneda, kuid elu õppetunnid on väärtushinnangud paika loksutanud.
Teine olulisem teema on liiklus. Ilmselt ma ei eksi, kui väidan, et saarerahva kokkupuuted politseiga on valdavalt seotud maanteeliiklusega. Paljusid on kas kontrollitud või siis lihtsalt on maanteel liigeldes märgatud politseipatrulli. Liiklusalase politseitöö peaeesmärk on liikluse rahustamine, kaasaaitamine, et võimalikult vähe inimesi liiklusõnnetustes viga saaks või hukkuks. Suurimateks riskigruppideks on kiiruseületajad, joobes juhid ja ka juhtimisõiguseta juhid.
Septembri lõpu seisuga on politsei Hiiumaal liiklusest eemaldanud kokku 55 joobes juhti ning 16 juhtimisõiguseta isikut. Lubatud sõidukiirust (st kehtestatud piirangust rohkem kui 21 km/h) on ületanud 96 sõiduki juhti.
Kolmanda tahuna toon välja vägivallaga seonduva. Eelmisel aastal olid vägivallajuhtumite keskmeks Käina valla lõbustusasutused, kus politseile teadaolevalt toimus 11 kaklust ja peksmist. Suutsime koostöös valla ja lõbustusasutuste juhtidega olukorda muuta nii, et korrarikkumiste arv on Käinas kordades vähenenud. Sel aastal on vägivallajuhtumite keskmeks kujunenud Kärdla linn, kus on toime pandud 9 vägivallakuritegu. Suveperioodil oli mitmeid väljakutseid Priiankru pubisse, kus ainsana maakonnas oli alkohol sisuliselt 24 tundi ööpäevas kättesaadav ja kust viimased külastajad lahkusid alles hommikul, teiste töölemineku ajal.
Politseitöö kogemuse põhjal saan väita, et alkoholi kättesaadavus on üks asjaolusid, mis oluliselt mõjutab vägivallajuhtumite (peksmised, kaklused ja ähvardamised) toimepanemist. Paljud inimesed ei kontrolli alkoholi mõju all oma käitumist, teist osapoolt ei kuulata ega kuulda, mõistetakse üksteist valesti, tuletatakse vanu lahkhelisid meelde ja tihti kaotatakse enesevalitsemine.
Alkoholi kättesaadavuse määramiseks on oluline sõnaõigus kohalikel omavalitsustel ja neil teemadel seisab meil veel ees kõnelusi, ka üheskoos mõtlemiseks ja lahenduste otsimiseks on ainest piisavalt.
Hiiumaa, kui turvalise maakonna väljakutse seisneb selles, kas suudame maakonna siseselt saavutada ühisteadmise, milliseid arenguid me turvalisuse valdkonnas soovime edasiselt näha, ja mitte vähem oluline on jõuda arusaamisele, kes on nende arengute eest vastutavad osapooled.
AARE ALLIK
Hiiumaa politseijuht
