Eile algas ka Hiiumaal perearstide toetusaktsioon meditsiinitöötajate streigile, mida toetab vähemalt üks Hiiumaa haigla medõde.
Toetusaktsiooniga osalenud perearstid võtavad patsiente vastu täpselt nii kaua kui haigekassa teenust ostab, ei rohkem.
“Haigeid võetakse vastu neli tundi, see on nii palju, kui haigekassa perearstidelt ostab ja lepingus on sätestatud,” selgitas Hiiumaa perearstide esindaja Eesti arstide liidus dr Lia Prigoda.
Streigipäeval on arstid ja õed tööl ka vastuvõtuvälisel ajal, tegelevad telefonile vastamise, paberitöö ja enesetäiendamisega.
Prigoda põhjendas toetusaktsioonis osalemist sellega, et arstid töötavad ülekoormusega ja teevad ka palju tasustamata tööd. Samas toetatakse ka teiste meditsiinitöötajate nõudmisi. “Meie meelest on ka hooldajate ja õdede palk selle raske ja vastutusrikka töö eest ääretult madal,” ütles Prigoda.
Ta viitas veel ühele probleemile – kehtiv tervishoiusüsteem ei toeta arstide töölehakkamist väiksemates kohtades. “Soovime, et noored arstid tuleksid Hiiumaale tööle, mitte ei siirduks välismaale. Mis siis saab, kui juba vanaduspensioni saavad arstid lahkuvad töölt?” küsis Prigoda.
Kolmes Tallinna ja ühes Tartu suures haiglas algas esmaspäeval meditsiinitöötajate streik, mis võib halvemal juhul kesta kuid. Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Ida-Tallinna keskhaiglas, Lääne-Tallinna keskhaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis ei toimu eilsest ambulatoorset vastuvõttu. Vähihaigeid, lapsi ja rasedaid siiski vastu võetakse. Hiljem võib streik laieneda ka teistesse Eesti haiglatesse ja puudutada ka statsionaarset ravi.
Toetusaktsiooniga ühines üks haigla õde
Eesti õdede liit teatas, et toetab palganõudmist toetusaktsiooniga. Nii kannavad liidu liikmed eilsest tervishoiutöötajate palganõudmise toetuseks tööriietel rinnamärki üleskutsega “Väärikat palka!”, võimalusel selgitavad nad palganõudmisi ja toetusaktsiooni põhjusi patsientidele ja nende lähedastele. Ka osalevad nad toetusaktsiooni koosolekutel, kui töö seda võimaldab või on puhkeaeg.
Palganõudmiste toetusaktsioonis osalevad ligi 40 suurema tervishoiuasutuse õed kõikides Eesti piirkondades. Pressiteates on loetletud, et aktsiooniga on ühinenud ka Läänemaa ja Kuressaare haigla, kuid kirjas pole Hiiumaa haiglat.
Eesti õdede liidu president Ester Pruuden ütles, et Hiiumaa haigla puhul on tegemist üsna sissepoole hoidva kooslusega. Ka on õdede liidu liikmeid Hiiumaal 12, neist suurem osa haiglas ei tööta. “Samas oleme oma liikmetega pidevas kontaktis ning soovi korral on ka Hiiumaa õdedel võimalik õdede liidu poolt korraldatavas aktsioonis osaleda,” lisas ta.
Eesti õdede liidu Hiiumaa piirkonna juht Margarita Vasar ütles, et see info pole päris täpne, kuna tema aktsioonis siiski osaleb ja on valmis huvi korral tervishoiutöötajate nõudmisi patsientidele selgitama. Vasar on ainus õdede liidu liige, kes töötab Hiiumaa haiglas.
Hiiumaa haigla peaarst Gennadi Aavik on varem Hiiu Lehele öelnud, et Hiiumaa haigla arstid ei ole streigist kaasatud ja igapäevane töö jätkub plaanipäraselt.
Läbirääkimiste ajal streigikeeld
Praegu kestavad palgaläbirääkimised Eesti õdede liidu ja Eesti tervishoiutöötajate ametiühingute liidu ning Eesti haiglate liidu vahel, et sõlmida uus üleriigiline alampalga lepe. Läbirääkimiste ajal on streikimine seadusega keelatud, kuid toetusaktsioon kestab palgaläbirääkimiste lõpuni.
Õdede liidu alampalga nõue on 5 eurot õdede ja 3 eurot hooldajate tunnitasuks. Kehtiva kollektiivleppe järgi on 2008. aastast kehtinud alampalgamäär õele, ämmaemandale ja tervishoiuteenust osutavale spetsialistile 3,83 eurot tunnis (arvestuslikult 644 eurot kuus) ja hooldajale 2,11 eurot tunnis (arvestuslikult 354 eurot kuus).
Eesti õdede liitu kuulub kuulub üle 4000 liikme kõigist maakondadest ehk rohkem kui pool Eesti õeskonnast.
