erakogu 
Medalile lisab kaalu, et 17 riigi arvestuses jäid S4A võistlusklassis teiseks-kolmandaks suurriikide, Venemaa ja Poola rahvuskoondised, mille liikmed meie võistlejatest märksa vanemad. Esikohaomanikud teenisid ülekaalukad 1324 punkti, Venemaa võistkonna tulemus oli 1084 ja Poolal 1060. Selgituseks, et iga raketi õhus oldud sekund annab ühe punkti ja arvesse läheb kolme võistleja kolm lendu, igal võistlejal on kolmeks lennuks kaks raketti.
Poolas, Włocławekis 19. augustist 26. augustini peetud meistrivõistlustel esindasid Eestit Hiiumaa mudeliklubi lapsed Johanna Aaslepp, Merili Tursk, Mihkel Metsand, Sten Andri Laanejõe ja Rasmus
Pall. Lisaks võistkondlikule kullale teenis Rasmus Pall individuaalse hõbemedali ja üheksaaastast Sten Andrit autasustati võistluse noorima osavõtja karikaga.
Tiimi juht, mudeliklubi asutaja ja eestvedaja Andres Laanejõe oli noorte saavutusega väga rahul. Eriti rõhutas ta Johanna Aaslepa rolli võidu saavutamisel. “Kõik see oli muidugi tiimitöö ja kõige suurema töö tegi ära Johanna,” ütles Laanejõe, kes nimetab Aasleppa mudeliklubi noortetiimi hingeks ja vaimuks.
Sel ajal kui Andres ise koos Eesti täiskasvanute koondise liikmetega otsis oma lennu sooritanud rakette, tegi
Johanna koos teiste võistlejatega ettevalmistusi startideks. Eestlased olidki kõige innukamad raketiotsijad – lisaks oma rakettidele toodi kilomeetrite tagant ära ka teiste võistkondade 30 raketti. Laanejõe märkis, et nende otsingute käigus leiti kahjuks ka mõni lõhutud rakett, mis on märk väga ebasportlikust käitumisest, et kahjustada konkurente.
Meie juuniorid võistlesid klassis S4A. Rakette lasti üldse neljas võistlusklassis: S3A ehk langevari, S6A ehk lint, S4A ehk raketoplaan ja S9A ehk rootor.
Laanejõe ja Aaslepp meenutasid, kuidas neile öeldi, et Eesti juunioride tiim on teisel positsioonil. Hiljem selgus, et osa punkte oli selleks ajaks veel lõppprotokolli kirja panemata. Seetõttu kutsus lätlase Jurgise teade, et Eesti juuniorid on esikohal, esile tõelise emotsioonidetulva ja rõõmupisarad. “Väike Eesti ja niisugune saavutus!” ütles Laanejõe.
Päris hästi läks ka Eesti täiskasvanute tiimil, mille liikmed teenisid võistlusel individuaalseid viiendaid-kuuendaid kohti.
Johanna Aaslepp ütles, et võistlused olid väga “tuusad” ning tore oli kohtuda vanade sõpradega ja leida uusi. Võistluste korralduse kohta tegi Aaslepp natuke kriitikat – võistlusplats oli liiga metsa lähedal ning nii tuli lennu sooritanud rakette metsast otsida.
Aaslepp meenutas, kuidas FAI žürii president Gerhard Wöbbeking neid tunnustas ning tutvunud Hiiumaa Mudeliklubi kodulehega, seda kiitis. Koos sai mälestuseks tehtud ka ühispilt.
Laanejõe tõdes, et pärast vahepealset sügavat langust kosub Eesti raketimudelism nüüd noorte hiidlaste jõul. Spordiala vahepealse languse põhjuseks oli, et vahepeal keelustati täielikult raketimootorite müük Eestis.
Hiiumaa mudeliklubi noored osalesid tiitlivõistlustel teist korda. Mullu esindasid nad Eestit Ukrainas, kus esikolmikusse veel ei pääsetud.
Noored käisid sel aastal iseseisvalt, ilma juhendajata ka Liepajas maailmakarikavõistluste etapil, kus Sten-Andri Laanejõe sai teise, Merili Tursk üheksanda ja Johanna Aaslepp kümnenda koha.
Laanejõe rõhutas, et ka nende saavutuste taga on Johanna panus, kes juhtis võistkonda ajal, kui tema ise pidi tervise tõttu võistlusest eemale jääma.
Hiidlased elasid Poolas kokkuhoiu mõttes üsna askeetlikes tingimustes – kaasa võeti Kaitseliidu telk, mis püstitati sealsamas lennuväljal ning suure vihmaga natuke läbi laskis. Õnneks oli telgis ahi ja nii istus juhendaja jahedamatel öödel üleval ja küttis telki. Poolasse ja tagasi sõites läbiti 3000 kilomeetrit, Laanejõe ise juhina roolis.
Andres Laanejõe tänas kõiki toetajaid, tänu kellele võistlussõit teoks sai: Eesti ennuspordiföderatsioon, Hiiu vald, Jetoil, Hiiu Pagar, Civitan klubi, Toomas Pertel, Kaitseliit ja lapsevanemad, kes võistlussõitu panustasid.
