Oleme oma saare arenguvisioonis kirjeldanud hiidlaste ootused paremast homsest.
Soovime, et kasvaks mitmekesistel tegevusaladel töökohtade arv, et meil oleks rohkem nutikaid, kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvaid ja tasuvamaid töökohti. Oodatakse nihet mitmekülgse ettevõtluse suunas, rohemajanduse arengut, keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja taastuvenergia laiaulatuslikumat kasutuselevõttu. Turismis tuleb õppida mõjusamalt tulu teenima ja mitte hooajalisusesse kinni jääma. Sellised ootused on igati eluterved ja kättesaadavad kui selle nimel ühiselt ja igaüks eraldi pingutab.
Elame ajal, mil Hiiumaa elanikke jääb vähemaks ja elanikkond vananeb, millest tulenevalt, kasvavad kulud sotsiaalsfäärile ja väheneb avalike teenuste osutamise kuluefektiivsus. Tööjõu osas konkurents kohapeal perspektiivis pigem kasvab. Kujunenud tööturu ümberjaotus pingestab kohalikke ettevõtjaid palgapoliitikat üle vaatama. Väga tähtis on noortele töö olemasolu, samas vajavad toimetulekuks töist lisasissetulekut ka pensioniealised.
Hiiumaa arengueelduste kasutamine ettevõtluse arendamiseks sõltub suuresti riiklikest toetustest, seda ennekõike toetustest transpordiühenduste pidamiseks ja energiamajanduse arendamiseks. Saare elektrivarustuse kindlustamiseks on Eleringil plaanis tuua 110kV võrk Saaremaalt Hiiumaale.
Meil on võimalus taotleda riiklikke ja EL struktuurivahendeid. Lisaks vahendid, mis eraldatakse maaelu arengukava elluviimiseks.
Suured ootused on Hiiumaa ametikoolile, kus uute teadmiste omandamise võimalus ja väärtuslik kultuuripärand on lahutamatult seotud ning meie kogukonna teenistuses. Hiiumaa ametikooli hoones toimuvad meie kõigi rõõmuks restaureerimistööd. Suuremõisa lossikompleksist saab kindlasti atraktiivne külastuspaik, konverentside, seminaride, pidulike sündmuste, suve- ja kultuurisündmuste korraldamise koht pakkudes uusi võimalusi ettevõtluseks.
Hiiumaa tervikuna on kasvava nõudlusega rekreatsiooniala mandri- ja eriti Tallinna inimestele. Seda tunnetame eriti kõik suvehooajal. Hiiu maakond on arvudes tilluke, kuid võimaluste pakkujana hoopis suurem.
Möödunud aasta andmetel moodustab Hiiumaal registreeritud ettevõtete arv vaid 0,6 protsenti kogu Eesti ettevõtete arvust. Nende ettevõtete töötajate arv 0,4 protsenti kogu Eesti töötajate arvust. Hiiumaa ettevõtetes oli registreeritud 1799 töötajat. Viiendik maakonna töötajatest töötab kohalikes omavalitsusasutustes ja avalikus sektoris. Suurim tööhõive on töötlevas tööstuses, mis on 30 protsenti.
52 protsenti maakonna elanikest töötavad oma maakonnas registreeritud ettevõtetes.
Keskmine Hiiumaal registreeritud ettevõtete poolt makstav palk oli 735 eurot kuus, mis vabariigis on 9. kohal. Kui aga kõrvale tuua Hiiu maakonnas registreeritud elaniku keskmine palk, siis see on 955 eurot (vabariigis 3. koht) ning Eesti keskmise palgaga samal tasemel. Järeldada võib, et hiidlased suudavad väljaspool maakonda enam teenida ja kõrgemalt tasustatud töökohtadel töötada, missuguseid võimalusi kodusaarel ilmselgelt napib.
Aasta keskmine töötajate arv maakonna aadressil registreeritud ettevõtetes vähenes 2 protsenti, keskmine palk kasvas 6 protsenti. Hiiumaa elanike keskmine palk tõusis 7 protsenti.
Hiiu maakonna aadressil registreeritud FIEd moodustasid 2014. aastal 1,7 protsenti vabariigi FIEde üldarvust.
20 protsenti FIEdest tegeles jaekaubandusega, 13 protsenti teenindusega ning 10 protsenti taime- ja loomakasvatusega.
Hiiu maavalitsus soovib hiidlastele ettevõtlikku meelt ja silmi võimaluste nägemiseks!
RIHO RAHUOJA
Hiiu maavanem
