Hiiumaa koguteos Adavere raamatukogu “pärliks”

Adavere raamatukogu esitleb oma “pärlina” Hiiumaa koguteost, mis olevat nende raamatukogu kõige paksem raamat.
Enam kui sada raamatukogu üle Eesti toovad järgmise nädala jooksul näitusele “Kogude pärlid” välja oma kõige erilisemad esemed. Üsna Eesti keskel, Jõgeva maakonnas ja Põltsamaa vallas asuv Adavere raamatu­kogu on selleks valinud koguteose “Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene”, mille mahuks 1360 lehekülge ja mis on nende kogude kõige paksem raamat.
Hiiumaa raamatukogud ei ole veel ametlikult välja kuulutanud, et nad oma kogude pärlid näitusele seavad, mis muidugi ei tähenda, nagu poleks neil kogudes erilisi raamatuid.
Kärdla raamatukogu direktori Annely Veevo sõnul on nende kogu kõige erilisem raamat kindlasti see, mis Tallinna-Kärdla lennuliinil 23. novembril 2001 toimunud lennuõnnetuse üle elas. Mõõtudelt suurim raamat aga on nende kogus “Karupoeg Puhhi suur raamat”.
Lisaks saab nende juures tutvuda Julius Oengu väljapanekuga, uudistada Ukraina autorite teoseid eesti keeles ja raamatuid, mis kirjutatud Ukrainast. Samuti on mitmete kirjanike märtsikuus olevate juubelitega seotud väljapanekud nagu William Boyd´i, Robin Hobb´i ja John Irving´i teosed. Mõeldes peagi saabuvatele munadepühadele, on lasteosakonnas avastamiseks jäneselood.
Kõrgessaare raamatukogu direktor Leelo Sarapuu ütles, et neil on pärlitena välja pandud unikaalsed, eri värvi raamatud. Lisaks saab tutvuda eri aegade aurahade, medalite ja märkidega. Näiteks saab näha märki “Murtud rukkilill”, väljas on Hiiu maakonna teenetemärk, aga ka Lenini orden, Eesti vabadussõja 1918–1920 mälestus­medal jt.
Emmaste raamatukogu direktor Marju Allik rääkis, et neil on üleval Ukraina teemaline näitus. Pärliks aga nimetas ta seda, et Emmaste raamatukogu moodustati 1918, samal aastal kui Eesti Vabariik. Ka nende raamatukogu kõige paksem raamat on Hiiumaa koguteos. Väga oluliseks pärliks sisu poolest nimetas ta Vaapo Vaheri “Hiiumaa kirjanduse lugu” esimest ja teist osa.
Palade raamatukogu direktor Ene Vannas ütles, et neilgi on näitusena väljas omad “pärlid”. Näiteks kõige vanem raamat aastast 1865 ja kõige väiksem raamat tasku­võõrsõnastik aastast 1935, millel kõrgust vaid üheksa ja pool sentimeetrit. Kõige suurem ja tõenäoliselt üks raskemaid on 1935. aastast pärit piibel. Piibli kõrgus on 35 cm, laius 30 cm ja paksust on sel raamatul 7,5 cm. Lisaks on väljas mõned vanad lasteraamatud, mis samuti ilmunud aastal 1935.
Käina raamatukogu direktori Maili Uibo sõnul on neil tutvumiseks Ukraina teemaline näitus, lisaks välja­panekud kirjanike juubelite puhul: Veera Saar 110 ja Kati Murutar 55. Näitus “Hea laste- ja noorteraamat 2021” on lugejatele avastamiseks väljas lastetoas. Oma raamatukogu harulduseks peavad nad aga saksakeelset “Pastoratskinder” [tlk pastoraadilapsed] aastast 1910, mis on ainukene Hiiumaal. See on väliseestlase poolt raamatukogule annetatud saksa­keelne raamat, mis räägib kunagisest Käina pastor Hallerist ning Käinaga seotud teemadest. Kirjutanud on selle Halleri lapselaps Helene Haller. “Lisaks oleme säilitanud mõned vanemad raamatud 1940ndate lõpust ja 50ndate algusest, ka neid oleme aeg-ajalt välja toonud,” lisas direktor.
Veel on neil raamatukogus eriliste autogrammidega raamatuid: “Neid on nii põnevaid, mõni on sinna joonistanud, mõni on kirjutanud pika luuletuse ja pühenduse.”
Pärli mõiste väga lai
Spetsiaalsetes väljapanekutes on raamatukogudes eksponeeritud vanu raamatuid, väikseid ja suuri teoseid, erikujulisi raamatuid, aga ka huvitava ajaloo ja saamis­looga asju.
Mõne raamatukogu pärlid on raamatud, mida on kõige rohkem laenutatud läbi aegade või lugejate lemmikud ajast aega, tuntud autorite unustatud pärlid. Samuti “elavad” raamatud ehk liikuvate piltidega, klappidega, 3D piltidega jmt raamatud. Mõne näituse keskmes on kunstipärlid ehk valik kunsti­raamatuid. Seega on olnud tore põhjus mõelda raamatu­kogudele põneva vaatenurga alt ja seda inimestele tutvustada.
Raamatukogu aasta raames toimuva näitusega on soov rõhutada raamatu­kogude rolli oluliste mäluasutustena. “Nagu ka kõige väärtuslikumad kogude pärlid on sageli silma alt ära arhiivi pandud, nii kipub ka raamatukogude roll mäluasutustena sageli muude tegemiste varju jääma,” tõdes raamatukogude aasta programmijuht Liina Valdre saadetud pressiteates.
Kui enamasti peab pärleid raamatukogudesse kohapeale uudistama minema, siis veebi vahendusel saab tutvuda näiteks Eesti Rahvus­raamatukogu pärlitega.