Hiiumaa kaitseliit Eesti 100. sünnipäeva aastal

[/media-creditMeie kallis Eesti Vabariik sai 24. veebruaril saja aastaseks ja vaatamata vahepealsetele vintsutusaastatele sai juubelit pidada ka enamus riiklikke institutsioone, sh Kaitsevägi ja Kaitseliit.
Viimane sai oma juubelit tähistada Esimese maailmasõja lõpukuupäeval, 11. novembril, kui Saku Suurhall oli reserveeritud kaitseliitlastele üle kogu Eesti, sh ka hiidlastele. Hiidlaste oma pidu toimus paar päeva varem Käinas, kus oli kohal juubeliarvuline seltskond, rohkem kui kunagi varem pärast taasiseseisvumist. Oli mida meenutada, millest teha kokkuvõtteid ja seati ka sihte edaspidiseks. Silma paistnud kaitseliitlastele anti üle teenetemärgid ja tänu­kirjad. On ju kaitseliitlased vabatahtlikud, kes panustavad riigikaitsele oma sisemisest veendumusest, selle eest tasu saamata. Teenetemärk aga jääb tänu meenutama ka järeltulevatele põlvedele.
Juubeliaasta aga algas piduliku rivistusega Vabadussõja relvarahu 98. aastapäeval 3. jaanuaril. Siis pidasime üldkoosoleku ja kinnitasime sihtmärgid käesolevaks aastaks.
Veebruar on meie riigi jaoks olulisim kuu ja siis tähistasime Tartu rahu aastapäeva ja meie riigi suurt juubelit. Vabariigi aastapäeval olid meil külas Soome reserv­ohvitseride esindajad Kärdla sõpruslinnast Pargasest, kes jäid juubelipidustustega väga rahule. Võidutule võtsime tänavu vastu Kärdla Kesk­väljakul ja andsime esmakordselt üle ühise Hiiumaa valla vallavanemale, kes on ka Naiskodukaitse esindaja.
Juubeliüritusi oli veelgi ning nii osalesime ka Vene vägede väljaviimise aastapäeva tähistamisel Estonia kontserdi­saalis 31. augustil.
Kõik päevad pole pidu­päevad ja meeles tuli pidada ka kurbi tähtpäevi. Nii võtsid meie malevkonna kaitseliitlased osa rahva jaoks süngete küüditamise aastapäevade tähistamisest nii 25. märtsil kui ka 14. juunil, mil helistati kirikukelli, süüdati küünlaid ning asetati pärgi represseeritute mälestuseks.
Kaitseliidu põhiülesandeks on meie riigi turvalisuse kaitse, seda eriti tänapäeva eba­stabiilses maailmas.
Kaitse pingetega maailmas
Aastakümneid käib sõda Lähis-­Idas ja söed paisuvad aegajalt leekideks Ukrainas. Nüüd on puhkenud relvaintsident Kertši väinas, kus Venemaa praktiliselt sulges Ukraina väljapääsu Aasovi merelt Mustale merele. Idanaabri enda igaaastased sõjaväeõppused paisuvad aga üha suuremaks. Tänavu toimusid Venemaa suuremad manöövrid ida pool Uuraleid, koostööd püüti laiendada Hiinaga. Venemaa ei püüagi oma agressiivseid eesmärke varjata ja nii ei ole lõppu näha ka relvakonfliktile Süürias, mis süvendab pagulasprobleemi. Samas ohustavad nende ohtrad küberründed meie e-maailma.
Seega tuleb ka kaitseliitlastel järjest rohkem panustada turvariskide maandamisele ja täiendada oma lahingulist väljaõpet. Seda nii relva- kui laskeväljaõppe, aga ka jao-, rühma-, ja kompaniitaktikas.
Laskepäevadel, mis toimuvad vähemalt neli korda aastas, osaleb meeldivalt palju relvavendi. Tõsi, vanemad kaitseliitlased enam uute taktikaliste laskeharjutustega hästi sammu pidada ei jõua, aga hinges on nad alati noorematele toeks.
Lahingulist väljaõpet lihvisime kevadel ja sügisel kergjalaväe õppustel ja üleelamis­kursustel. Harjutasime objekti kaitset ja patrullimist ning tuletasime meelde muidki sõdurioskusi. Ka koos Savonlinna reservväelastega nii siin kui ka sealpool sõbralikku Soome lahte.
Hiiumaa merelist asendit silmas pidades tuleb meil järjest rohkem tähelepanu pöörata rannikukaitsele, mis saab üha suurema tähelepanu osaliseks ka kõrgemalt poolt. Samuti peavad seda silmas meie NATO liitlased. On ju meie saared uppumatud lennuki­kandjad nii meie liitlaste kui ka vaenlase silmis.
Kaks suurõppust
Igapäevaste tegevuste kõrval toimus tänavu kaks juubeliaasta väärilist suurõppust. Maikuus ärkas talveunest Siil, kus iga okas luges. See oli suurim kaitseväeline operatsioon taasiseseisvunud Eestis, mis näitas meie kaitseväelaste ja vabatahtlike valmisolekut kaitsta oma isamaad. Korraldajate sõnul täitis õppus suure­päraselt seatud eesmärgid. Nii reservväelased kui vabatahtlikud reageerisid kutsele kiiresti ja positiivselt. Kuigi osavõtt ei olnud sajaprotsendiline ja leidus ka nahahoidjaid, oli lõpptulemus hea. Olid rivis ka meie kaitseliitlased nii noored kui vanad, nii kodusaarelt kui kaugemaltki, isegi piiri tagant.
Jõulukuu algul möllas Lääne ringkonnas Orkaan, seekord eraldi Läänemaal, Pärnumaal ja saartel. Seega jäid hiidlased kodusaarele ja tegutsesid kogu õppuse vältel selle kaitsmise nimel. Me ei olnud üksi – saarele saabusid ka kalevlased neljal PASi soomukil ja rühm relvavendi Soomest.
Tänavu soosis õppust ka ilm, reedel ja laupäeval puhunud tugev tuul takistas küll meredessanti, kuid vaibus lõpuks ning osavõtjad jäid tulemusega üldjoontes rahule. Täielik tagasiside on veel olemata, kuid tundub, et meie malevkond tuli ka seekordse katsumusega edukalt toime.
Meie riigi kaitsevõime paraneb iga aastaga. Riik panustab juba mitmendat aastat kaitsevõimesse nõutavad 2 protsenti SKTst ja sellepärast kadestab meid nii mõnigi liitlane. Kuigi selle eest ei suuda me soetada uusimat ja võimsaimat sõjatehnikat, piisab sellest meie tugevaks panuseks liitlaste kohalolekuks. See on suur asi ning heidutuse seisukohalt väga tähtis.
Väljaõppe ja isamaaliste sündmuste kõrval tutvustasime juubeliaastal rahvale Kaitse­liidu tegevust. Korraldasime maikuus emadepäeva jalgrattaretke ning orienteerumismängu-takistusvõistluse Tihu Kevad. Augustis Kärdla kohvikutepäeval naiskodukaitsjate korraldatud Kaitseliidu kohvik Drillburger oli rahva hulgas väga menukas ning andis suure panuse Vabadussamba avamiseks Hiiumaal. Oktoobris toimunud välja­sõidul tutvuti Ristna militaar­rajatistega. Novembris andis Naiskodukaitse suure panuse isadepäeva tähistamiseks, korraldades Hiiumaa aasta isa konkurssi.
Oma riigi kaitsmine on lõppkokkuvõttes kõigi meie kodanike püha kohus. Sõjaolukorras on iga ametikoht riigikaitse ametikoht. Seetõttu loeb iga kaitseliitlase ja riigikodaniku panus. Kõik see on kirjutatud meie riigi­kaitse seadusandlikesse aktidesse, mille loomisele on jõudumööda kaasa aidanud ka allakirjutanu oma tegevusega Kaitseliidu vanemate- ja keskkogus ning EROKi juristide sektsioonis.
Iga okas loeb! Selle deviisi nimel peame pingutama ka järgmistel aastatel ja mitte ainult suurõppustel, vaid iga päev igal ajal. Soovin selleks jõudu ja jaksu kõigile kaitseliitlastele ja kogu rahvale meie riigi eest seismisel.

Leitnant Mart Reino
Hiiumaa malevkonna pealik