Internet seltskonnale.
Kalanas asuva Hõbekala kohviku perenaine Kätlin Kiisk harjutab Beaumont-Pied-de-Bœufi aleviku restoranis Auberge du Cheval Blanc. Rannapaargu kokk Ljubov Veski töötab La Chartre-sur-le-Loir keskuses hotelli de France köögis ning väikeses linnakeses nimega Le Lude restoranis La Renaissance OÜ Maine Grupp juhtivkokk Margit Juur.
Kätlin Kiisk rääkis, et kuulis võimalusest minna Prantsusmaale kööki praktikale, sügisel Hiidlaste Koostöökogu tegevuskeskuse töötajatelt ning haaras mõttest kinni, kuna tal pole varasemat restoranis töötamise kogemust. Oskusi aga läheb vägagi vaja Hõbekala kohvikus, mille nad koos elukaaslase Siim Rätsepaga avasid mõned aastad tagasi, pärast seda, kui neile pakuti võimalust opereerida/rentida Kalanas asuvat külalistemaja.
“Kuidagi töö käigus tekkis mõte, et majutuse klientidele lisaks võiks ju ka teistele kohalikku kala, süüa-juua pakkuda. Suvel olime nagunii iga päev Kalanas ja sel ajal oli söögi hankimine sealkandis ka keerulisem – nii see alguse sai,” selgitas Kätlin Kiisk.
Aastatega on Kalana küla turismipiirkonnana ja Hõbekala kohvik sealhulgas saanud palju populaarsemaks kui kohviku avajad arvata oskasid.
“Kuna tahaks ju kogu aeg paremaks saada ja ise ka midagi huvitavat juurde õppida, siis nii otsustasingi Prantsusmaale tulla,” selgitas eile Prantsusmaalt Hiiu Lehele kirjutanud Kiisk.
Omanik ja peakokk ühes isikus
Esmaspäevast on ta ametis olnud väikese aleviku Beaumont-Pied-de-Bœuf restoranis Auberge du Cheval Blanc. “Siin ei ole veel hooaeg alanud, inimesi liigub vähe, aga piisavalt, et midagi õppida. Ümbruskond on väga ilus: maalilised külakesed, kivikatuste ja aknaluukidega elumajad, kirikud, mägised ja kitsad teed, puud-põõsad juba õitsevad…,” kirjeldas Kiisk.
Restorani ja hotelli omanik, peakokk Philippe on seda kohta pidanud 11 aastat, enne elas ja töötas ta ligi 30 aastat Pariisis.
Kätlin Kiisk rääkis, et on omanikuga koos köögis töötades õppinud palju uut ja huvitavat. Kõige rohkem huvitas teda üldine elu-olu ja töökorraldus. Kuna päevad on külastajate poolest väga erinevad, on vaja teada, kuidas planeerida, kui palju toitudest valmistatakse ette, kui on korraga palju külalisi, kuidas hakkama saadakse või arvestataksegi kadudega vms. Aga ka see, kuidas saavad ettevõtjad mujal hakkama hooajavälisel ajal.
Hiiu-prantsusepärane roog
“Kohalik köök ja toidud on väga maitsvad, kokad loomingulised ja lõbusad. Ega ma palju toiduvalmistamisel kaasa aidata ei saa, sest igal köögil on ju omad retseptid ja viisid, aga kui näidatakse ette, siis teen, nagu öeldakse, kirjutan palju retsepte üles ja teen palju pilte,” rääkis Kätlin Kiisk.
Ta märkis, et väga palju kasutatakse võid ja koort ning toidud on rammusad, huvitav on roogade kaunistamine ja serveerimine ning selleks on seal ka head võimalused, kuna värske maitseroheline ning palju puu- ja köögivilju on kogu aeg võtta.
Osa toitusid tehakse täpselt samuti nagu Eestis: “Näiteks kohalik Rillette maitseb täpselt samamoodi nagu minu Saaremaa vanaema ahjus podisenud liha ja õunakook – on samasugune lihtne, kaneeli ja suhkrune.”
Kätlin Kiisk ütles, et on ka kalakohviku jaoks jõudnud mõne idee üles kirjutada: “Eks suvel paistab, kas suudame menüüd laiendada ja mõne hiiu-prantsusepärase roaga üllatada!”
Koju minnes kavatseb ta esimese asjana teha köögivilju prantsusepäraselt ehk Ratatouille`d ja magustoitu Far Bretan, mida valmistatakse viigimarjadega ja mis maitselt meenutab veidi saiavormi.
Neid roogi saavad Hiiumaa kokad praktiseerida ka laupäeval, kui peavad näitama, mida nad nädalaga õppisid.
