Hiiumaa käsitööseltsi liige, Kärdla kooli tööõpetuse õpetaja Ain Jepišov kutsus koolivaheajaks Hiiumaale naabersaare pillimeistri Mart Aardami. Pärast seitsmepäevast voolimist-meisterdamist sai valmis kuus uhiuut hiiukannelt.
Varasematel koolitustel on meisterdatud väikekannelt ja vilepilli. Jepišovil ja Aardamil on valmis plaan ka järgmiseks koolituseks – siis tehakse kasetohust karjasepasunat.
Viiuli sugulase, hiiurootsi kandle kõlakast ja kaan valmistati kuusepuust, virblid, roop, poogen ja keelte kinnitusplaat vahtrast. Keeled, mida on kolm või neli, keerutati kokku hobusejõhvidest. Ka poognakeeleks on hobusejõhvid, aga keerutamata.
Käina kaunite kunstide kooli rahvapilliõpetaja Astrid Nõlvak (pilt 1) ütles, et kuigi pilli meisterdamise juures aeg-ajalt veri lendas, on pilli valmistamine väga eriline kogemus: “Õpetab pillimeistri tööd ja tööprotsessi väärtustama.” Nõlvak värvis oma kandle punaseks, öeldes selgituseks, et punane värv talle lihtsalt meeldib.
Palade kooli õpetaja Kersti Rõbtšenko (pilt 2) oli esimene, kes oma kandle valmis sai ja näpp kinni seotud, pill kaenlas, õnnelikult minema kõndis. Ain Jepišovi käes on Saksamaalt tellitud hobusejõhvid, kust iga pillikeele jaoks vajalik jõhvide arv – 25, 40, 55 ja 70 – ükshaaval välja nopiti.
Mart Aardam (pilt 3) sätib spetsiaalse tööriistaga paika Heli Tuisu kandle kõlapulka, mis ühendab pilli kõlakasti kaanega.
