Hiidlased on vabariigi valitsuse algatatud riigireformi kava suhtes kriitilised ja koos saarlaste-läänlastega nõuavad nelja asemel kuut regiooni.
Vabariigi valitsus toob oma kodulehel riigireformi eesmärgina välja soovi muuta riigi valitsemine lihtsamaks, avatumaks, uuenduslikumaks ja paindlikumaks. Selleks lähtub valitsus reformi ellu viies põhimõttest, et valitsussektori töötajate arv väheneks kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega.
Paraku tähendab see, et valitsus plaanib sulgeda senised maavalitsused ja maakondliku struktuuri asemel luua neli regiooni. Kava järgi moodustaksid Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa ühise Lääne regiooni.
Ometi tuuakse reformi ühe peamise eesmärgina välja, et paremad avalikud teenused peavad olema kättesaadavad kogu Eestis. Kuidas aitab seda täita idee koondada Lääne-Eesti saarte administratiivne keskus Pärnusse, praegu kättesaadavatest materjalidest ei selgu.
Riigikogu liige Andres Ammas kirjutas Hiiu Lehe arvamusloos läänlaste arupidamisest riigireformi teemal. Valitsuse kava sai selles ühese kriitika osaliseks: tõdeti, et eelnimetatud piirkonna tõmbekeskus on Tallinn, mitte Pärnu. Ammas tõi bussiliiklusest näite, et Haapsalu–Pärnu liinil liigub üks-kaks bussi päevas, Haapsalu–Tallinna vahel aga 26 reisi. See näitab ära, kuhu inimesed liiguvad, kus asub tegelik tõmbekeskus.
Hiiumaal on analoogne riigireformi teemaline aruteluring planeeritud sügiseks.
Ettepanek luua kuus regiooni
Juunikuus kohtusid Hiiu, Saare ja Lääne maavanemad siit piirkonnast valitud riigikogu saadikutega, et arutada riigireformi temaatikat. Maavanem Riho Rahuoja sõnul oldi väljapakutud kava suhtes üsna skeptilised. “Olen [riigihalduse] ministri poolt esitatud riigireformi kava maavalitsusi ja regionaalametit puudutava osa suhtes üsna kriitiline,” ütles Rahuoja välja ka isikliku seisukoha. Maavanem nentis, et nelja regiooni puhul ei ole hiidlaste jaoks enam palju vahet, on neid neli, kolm või üks. Samas riigimaja loomise mõtet igasse maakonnakeskusesse ta toetab.
Rahuoja rääkis, et koos Saaremaa kolleegiga on arutatud saarte regiooni loomise võimalusi, arutelu käigus tundus mõistlik kaasata ka Lääne maavanem. Ühisarupidamisel leiti, et ühe regiooni võiks moodustada Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa. Pärnumaa võiks olla samas regioonis Viljandimaaga.
“Maavanematega oleme teinud ministrile konsensusliku ettepaneku kuue regiooni loomiseks koos mõnede praegu riigiametite halduses olevate ülesannete üleandmisega loodavale regionaalametile,” avaldas Rahuoja.
Hiidlased kava suhtes kriitilised
Hiidlasest parlamendisaadik Kalev Kotkas arvas samuti, et väljapakutud riigireformi kavast pole meil suurt midagi võita. Ta tõi välja, et Pärnuga ei seo Hiiumaad pea midagi ja logistiliselt asuks see keskus hiidlastele ebamugavas kohas.
Endine Emmaste vallavanem lisas, et eelpool mainitud juunikuisel kokkusaamisel koorunud ettepanekut kuuest regioonist arutas vabariigi valitsus 30. juuni istungil, kus seisukohta selle osas ei võetud. “Ma usun, et valitsus otsustab selle asja ära augusti lõpus või septembri alguses,” pakkus Kotkas.
Ka Käina vallavanem Omar Jõpiselg oli riigireformi kava suhtes pessimistlik: “Ei ole hea mõte, sest Hiiumaa jääb otsustamistest veel kaugemale, tegelikult ka Saaremaa.”
Jõpiselg lisas, et kuigi interneti abil asjaajamine vähendab vajadust tegelikult liikuda, siis regionaalpoliitika mõttes kolme maakonnakeskust ikkagi nõrgestatakse Pärnu kasuks.
Ka Jõpiselg leidis, et kuus regiooni oleks hoopis mõistlikum lahendus. “Kui regiooni keskus oleks Haapsalus, oleks asjal jumet. Eelkõige saaksid ka meie inimesed paindliku tööaja korral sinna tööle kandideerida,” tõi ta välja võimaliku kuue regiooni ühe plussi.
Välja pakutud variandi puhul moodustuksid kuus regiooni Hiiu, Saare ja Lääne maakonna, Harju ja Rapla maakonna, Pärnu ja Viljandi maakonna, Ida- ja Lääne-Viru maakonna, Tartu ja Jõgeva maakonna ning Võru, Valga ja Põlva maakonna ühendamisel.
Hergo Tasuja
