Harda Roosna Ooperilaulja Annely Peebo kontserdi piletitulu, mille kontserdi korraldanud AS Selver annetab Kärdla kirikule, oli 4605 eurot. Kontserdipäeval avatud korjanduskaussi kogunes veel üle 1000 euro. Ülirahulolevaid kuulajaid oli 400 ringis.
EELK Kärdla Johannese koguduse juhatuse esimees Tiit Harjak ütles, et 153aastase Kärdla kiriku restaureerimine võib maksma minna kuni miljon eurot.
Harjak ütles, et tuge kiriku restaureerimiseks loodetakse saada riiklikust pühakodade programmist, kust pole väga suuri summasid loota. Teisalt on kirikuga ühendust võtnud annetajad, kes on valmis panustama päris suurt summat.
Näiteks on annetuste abiga juba koostatud 25 000 eurot maksnud kiriku kordategemise projekt.
Kogudusele ja kohalikule kogukonnale on ettevõtmise juures toeks Hiiumaast huvitatud inimesi ühendav Hiiumaa Sõprade selts. Seltsi liige Enn Kunila, kes oli ka laupäevase kontserdi korraldaja, ütles ERRile, et sügisel loodab selts alustada vajamineva raha kogumiseks laiapõhjalist annetuskampaaniat.
Hiiu Lehele rääkis Kunila, et kirikukontserte korraldatakse selleks, et kaunile ja hea akustikaga hoonele anda veel üks kogukonna jaoks oluline funktsioon, tähtsustades hoone rolli nii kogukonna jaoks kui Eestis laiemaltki. “Tahame anda sõnumi, et Kärdla kirik on vaja taastada nii pühakoja kui konterdipaigana,” ütles Kunila.
Seniseid ettevalmistusi on selts rahastanud näiteks Kärdla kohvikutepäeval avatud ühepäevakohvikus teenitud tulust, aga ka heategevuskontsertidega nagu möödunud nädalavahetusel, kui Kärdla kirikus esines kuulus ooperilaulja Annely Peebo.
Katus esimene prioriteet
Eelnimetatud summa puhul on tegemist eelneva kalkulatsiooniga ja täpsete hinnapakkumiste võtmine seisab veel ees. Praegu käib hankedokumentide kokkupanek ja arutelu, kas teha terve hange või etappide kaupa.
Harjak rääkis, et esimese tööna tuleb ette võtta katus ja selle kandekonstruktsioonid. “Avastasime, et üleval on umbes pooled sarikad jätkatud või proteesitud, samades kohtades on jätkatud ka laelaudist,” rääkis Harjak. Oletatavasti on pühakoja katus läbi sadanud, võimalik, et sel ajal kui kirikul oli peal tõrvapapist katusekate.
Harjak selgitas, et sellised leiud võivad restaureerimistööde maksumust oluliselt kasvatada kui lisaks katusekattele tuleb hakata ka sarikaid välja vahetama.
Ainus köetav luteri kirik
Samuti on kavas soojustada hoone katus ja kirik küttesüsteemiga varustada.
Harjak rääkis, et küttelahendus põhineb soojuspumpadel, kiriku lähedale tehakse kaks puurkaevu maasoojuse võtmiseks ning kõige külmematel talvepäevadel saab neile lisada elektrikütte. Sooja viib hoones laiali põrandasisene torustik. Kärdla kirik oleks seejärel ainus Hiiumaa luterlik kirik, mida on võimalik talvel kütta.
Kärdla kiriku kogudus on väike ega tule hoone kordategemisega üksi toime. Kirikus on ristitud-leeritatud 400 inimest, kirikumakse maksab ja armulaual käib neist vaid sadakond.
“Kui kiriku soojaks saaks, saab seal kontserte korraldada ka talvel ja ehk oleks ka kirikulisi rohkem,” oli Harjak lootusrikas.
Vamm sööb põrandaid
Suur mure on ka põrandatega. Kirikusse ehitati uued põrandad viimati 1994–1995. aastal. Kuna korralik tuulutuslahendus jäi tollal tegemata, tekkis niiskesse puitu vamm. Koorirõdu alustes ruumides on puitpõrand juba vahetatud paekivi vastu. Kehvas seisus on ka kirikusaali põrand. Tööde käigus valatakse sellele aluspõrand ja kaetakse see laudisega.
Kiriku restaureerimise eeltööde käigus lükati ümber üks vana legend, et kiriku esimene põrand olevat tehtud Kärdla lähistel uppunud laeva laudadest. Tõepoolest uppus sel aastal laev villalastiga. Villa korjasid merest välja Kärdla elanikud, kes kuivatasid seda Kärdla kiriku põrandal. Tänulik omanik, kes kauba tagasi sai, kinkis tänutäheks kirikule raha, mille eest osteti laudu ja tehti kirikusse laudpõrand.
1863. aastal valminud Kärdla kirik oli algselt mõeldud kohaliku kalevivabriku töölistele.
