Sellest aastast maksab harrastuskaluritele nakkevõrguga püügi õigus üheks kuuks 13 eurot mulluse 6,39 euro asemel, see teeb hinnatõusuks 103,4 protsenti.
Aktiivsemad kalastushuvilised pommitavad keskkonnaministeeriumi küsimustega, kas sellise jõhkra hinnatõusuga hakati harrastuskalapüüki likvideerima.
“Paistab, et riik keskkonnaministri isikus lihtsalt võttis kätte ja tegi ühele osale oma kodanikest 1:0 ära. Palun laske inimestel elada ja leivakõrvast merest või järvest mõistliku tasu eest püüda,” kirjutas oma nördimusest ministeeriumile pensionärist harrastuskalur Vello Varik Kuressaarest. “Praeguse valitsusliidu programmist lugesin, et… “Tuleb luua olukord, kus halbadele aegadele ei pea reageerima ühegi maksu tõstmisega.” Miks siiski oma lubadused nii kiiresti unustatakse? Kas siin on tegemist riigikassa täitmise sooviga või hakatakse harrastuspüüki üldse likvideerima?” küsis Varik.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv saatis talle vastuseks väljavõtte harrastuskalapüügi arengukava 2010–2013 alusel koostatud harrastuskalapüügi tasude kujundamise kontseptsioonist. Selles on muu hulgas öeldud, et “Kalastuskaardi alusel püütud saagist moodustab valdava enamuse püük nakkevõrguga (90–95 protsenti), mistõttu vajab antud püügiviis ka kõige suuremat tähelepanu ja kaalutletud püügivõimaluste kehtestamist, millega kaasnevad märkimisväärsed kulutused.”
Kulutuste loetelus on harrastuspüügi kättesaadavuse lihtsustamine (mobiilimakse rakendus ja selle analoog kalastuskaardi soetamiseks), kalade asustamine, noorte koolitamine ja kalastuslaagrid, teadusuuringute tegemine, harrastajatele oluliste kalaliikide koelmute taastamine jne. Arengukava perioodil ehk aastatel 2010–2013 kulub selleks 4,5 miljonit eurot. Kogu seda raha harrastuskalurite püügiõiguse tasu ei kata. Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK), kuhu ka harrastuskalurite püügiõiguse tasu läheb, katab projektipõhiste toetustega suurema osa eelarvest. Arengukava koostajad lubasid, et uus hind kehtib vähemalt neli aastat ehk aastani 2015.
Väikesaarte püsielanikud saavad vana hinnaga
Püük nakkevõrguga on ka üks peamisi püügivõimalusi, kuid kõigile soovijatele seda ei jagu. Ametnikud väidavad, et defitsiidi vältimiseks pole kalavarude kesise seisundi tõttu võimalik nakkevõrkude piirarvu suurendada. “Senine hind oli suhteliselt odav, ühe kalendrikuuse kehtivusega kalastuskaart nakkevõrguga püügiks merel maksis 21 senti ööpäev ja seetõttu võeti kalastuskaarte sageli igaks juhuks oluliselt pikemaks ajaks, kui nendega tegelikult püüti,” arvas keskkonnaministeeriumi kalamajanduse osakonna peaspetsialist Herki Tuus. Tema hinnangul on keskkonnatasu vajaduspõhine ja selle muutumisest pole valitsusliidu programmis juttu.
Üheksa püsiasustusega väikesaare elanikud saavad nakkevõrgu püügiloa siiski endise hinnaga. Nende saarte hulgas on ka Abruka, Ruhnu ja Vilsandi.
“Nakkevõrgu hinna muutmine 6,4 eurolt 13 euroni kalendrikuu kohta ei pruugi anda olulist efekti kalastuskaartide kehtivuse lühenemise suunas Läänemaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Saaremaal ning kindlasti mitte Harjumaal, kus lühemaajaliste taotluste osakaal on kokku alla viie protsendi taotlustest,” arvavad ministeeriumi ametnikud. Nende hinnangul võib hinnatõus mõjutada taotlemise aktiivsust just majanduslikult halvemal järjel olevates maakondades, eelkõige Ida-Virumaal ja Hiiumaal.
Veljo Kuivjõgi
Kommentaar:
Kuidas Hiiumaa harrastuskalurid püügilubade hinnatõusule reageerisid?
Keskkonnaameti Hiiu-, Lääne-, Saare regiooni veeelustiku spetsialist Märt Kesküla: Hinnatõus puudutab kõiki võrgu ja õngejadaga püüdvaid harrastuskalureid, keda Hiiumaal on 200-230. Inimeste nurinat hinna üle on küllaltki palju. Esimese kolme kuu lubade arv samas ei näita, et oleks vähem lube võetud. 2011. aasta esimesel kolmel kuul osteti 75 võrguluba, tänavu kolme kuuga 104 võrguluba. Ilmselt märgib siin rolli ka asjaolu, et läksid liikvele jutud: märtsis liigub päris hästi meriforelli. Poole aasta pealt saab hinnatõusu mõjude kohta paremaid järeldusi teha.
Küsis HARDA ROOSNA
